Tibor Navracsics: Euroopa hariduse Achilleuse kand on kehvad põhioskused

Foto: Erakogu

Nagu tõdes Eu­­roopa Ko­­misjoni president Jean-Claude Juncker hiljutises kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta, on Euroopa saanud taas tuule purjedesse. Majandus kasvab jälle kõigis liikmesriikides. Rohkem inimesi kui kunagi varem – 235 miljonit – on tööga hõivatud ning, mis veel olulisem, optimism ja usaldus on taastunud.

Komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna selleaastases ülevaates, milles käsitletakse hariduse olukorda ELi liikmesriikides, ilmneb samuti positiivseid tulemusi.

Koolist väljalangenute määr on väga lähedal ELi kümne protsendi eesmärgile. Liikmesriikidel on läinud hästi ka teistes põhivaldkondades, nagu alusharidus ja lastehoid ning kolmanda taseme haridus. Pärast aastaid kestnud eelarvekärpeid kasvab ülikooli lõpetanute tööalane konkurentsivõime ja suurenevad investeeringud haridusse. 

Siiski ei tähenda see, et meie haridussüsteemid on sarnaselt majandusega tagasi õigel rajal ja valmis näitama tulemusi. 

Tegelikult on liikmesriigid isegi kaugenemas otsustava tähtsusega eesmärgist, milleks on lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes kesiste tulemustega õpilaste osatähtsuse vähenemine.

PISA testide põhjal eristub Eesti Euroopa keskmisest paremate tulemusega.

Eesmärk on vähendada kesiste tulemustega õpilaste osatähtsust Euroopas allapoole 15 protsenti, kuid 2015. aasta PISA tulemused näitavad, et EL tervikuna on kõigis kolmes valdkonnas teistest kaugele maha jäänud.

Kahjuks on tulemused 2012. aasta uuringuga võrreldes halvenenud. 2012. aastast 2015. aastani suurenes kesiste tulemustega õpilaste määr loodusteadustes neli protsenti (16,6-lt 20,6-le), lugemises peaaegu kaks protsenti (17,8-lt 19,7-le) ja matemaatikas suurenes see samuti veidi (22,1 protsendilt 22,2 protsendile). See tähendab, et umbes üks viiest eurooplasest vanuses 15 aastat ei saavuta ühes nendest kolmest elutähtsast valdkonnast algtasemel oskusi.

Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade kinnitab murettekitavat asjaolu, et kehvema sotsiaalse taustaga noorte puhul on nende põhioskuste puudulikkus tõenäolisem. 

Meie haridussüsteemid ei suuda toime tulla kõige olulisemates punktides. See on suur oht meie konkurentsivõimele ja heaolule. Veelgi enam, see ohustab tõsiselt Euroopa sotsiaalset ühtekuuluvust. 

Kuidas me saame õpetada oma koolides digitaaloskusi ja viia ülikoolid innovatsiooni alal maailmas parimate hulka, kui üks viiest õpilasest ei oska lugeda ega kirjutada? 

Kuidas me saame unistada tipposkustest ja konkurentsivõimest globaliseerunud maailmas, kui igal aastal jäävad miljonitel õpilastel piisavad teadmised loodusteadustes kohustusliku hariduse käigus omandamata? 

Ning kas me saame väita, et haridus võimaldab sotsiaalset liikuvust, kui tuhandete õpilaste saatus otsustatakse juba varases eas ja oma puudulike põhioskuste tõttu jäävad nad alatiseks tööturult ja ühiskonnast kõrvale? 

Kvaliteetse hariduse tagamine igaühele kindlustab Euroopale tuleviku, mis on praegusest õiglasem, kaasavam, paremini toime tulev ja uuenduslikum. Puudulikud põhioskused on Euroopa hariduse Achilleuse kand ja seepärast peaks haridus olema liikmesriikide prioriteet.

Selle pärast julgustan liikmesriike jätkama haridussüsteemide reformimist, nendesse investeerimist ja nende tulemuslikumaks muutmist. Peame tagama, et inimesed hakkaksid põhioskusi omandama varases eas, et kesiste tulemustega õpilaste määr langeks Euroopas 15 protsendi eesmärgini või isegi allapoole. 

See on peamine sõnum, mille annab hariduse ja koolituse valdkonna 2017. aasta ülevaade, mis on riiklike haridussüsteemide reformide toetamise oluline vahend. Olen valmis tihendama koostööd liikmesriikidega, et aidata edendada hariduses põhioskusi ja võrdsust. 

Ebavõrdsus jääb Euroopale endiselt ebamugavaks väljakutseks. Kõikidele õpilastele põhiliste oskuste ja teadmiste õpetamine on esimene samm õiglasema ja kaasavama ühiskonna ülesehitamisel. Ainult  sel viisil tagame kõikidele noortele võrdsed võimalused, et nad saaksid oma andeid maksimaalselt rakendada. 

Tõeliselt õiglaste haridussüsteemide nimel mingem tagasi põhitõdede juurde.