/nginx/o/2020/09/23/13366487t1h5531.jpg)
13. november 2017, 0:01
/nginx/o/2017/11/12/7305271t1h3752.png)
Raamatu leheküljel 138 on Hans Kruus fotol, mis on tehtud aastal 1941.
FOTO: Raimu Hanson
Valminud on raamat «Rektor Hans Kruus», mille on kirjutanud Jüri Kivimäe ja kirjastanud rektorite sarja neljanda üllitisena Aasta Raamat. Selle teose lugeja mõistab, miks Hans Kruus oli rääkinud soovist endale kuul pähe lasta, kui ta teise maailmasõja ajal Saksa armee pealetungi eel lahkus Tartust koos viimaste nõukogude aktivistidega.
Ajaloolase Hans Kruusi suvi 1940 kulges pööraselt, kuid laineharjal ja mitte põhjas, nagu tuhandetel ja tuhandetel meie kaasmaalastel toona. Johannes Vares-Barbarus kutsus ta 21. juunil päevapealt oma valitsusse, 25. augustil teda uue, Johannes Lauristini valitsuse liikmeks ei arvatud. Ta nimetati (mitte ei valitud!) Tartu ülikooli rektoriks alates 10. septembrist.
Sakslaste tuleku eel lahkus Hans Kruus Tartust 8. juulil 1941. Kui sakslased olid lüüa saanud ja Nõukogude okupatsioon Eestis tagasi, sai ta 28. oktoobril 1944 uue ameti – Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ehk välisminister. Varsti sattus ta stalinistlikus masinavärgis põlu alla ja veetis üle kolme aasta piinarikkas vangistuses.
/nginx/o/2017/11/12/7305277t1h62e8.jpg)
Raamatu «Rektor Hans Kruus» esikaas.
FOTO: Repro
Kirjastus Aasta Raamat on varem akadeemilist täpsust armastavate lugejate ette toonud raamatud «Rektor Henrik Koppel» (autor Ken Kalling) ja «Rektor Johan Kõpp» (Priit Rohtmets, mõlemad 2007) ning «Rektor Hugo Kaho» (Ken Kalling, 2009). Kõikide toimetaja on Mart Orav ja kujundaja Kalle Toompere.
Sarja kõigi nelja senise üllitise peategelase perekonnanimi algab K-tähega. Pole ime, kui nõnda on ka järgmise raamatu puhul.
«Rektor Hans Kruus» tuleb esitlusele täna kell 16 Tartu ülikooli kunstimuuseumis.
