:format(webp)/nginx/o/2017/11/12/7305163t1h4eca.jpg)
Väljakupõuasesse Tartusse Sepa jalgpallikeskust rajades rõhutas JK Tammeka, et uue platsiga soovitakse tunduvalt parandada klubi võistkondade treeningtöö kvaliteeti. Nüüd, vähem kui poolteist aastat pärast jalgpallikeskuse avamist ongi esimesed viljad käes: Tammeka noortegrupid võitsid Eesti noortemeistrivõistlustelt neli medalit.
«Kuigi kõige kirkam medal jäi võtmata, siis ausalt öeldes ei mäletagi nii edukat aastat,» tõdes JK Tammeka tehniline juht Ken Viidebaum. Kui mullu saavutas Tammeka ühe pronksise medali U17 esiliigas, siis nüüd tulid hõbedad U16 ja U17 esiliigades ning pronksid U14 esiliigas ja U17 eliitliigas.
Ken Viidebaumi sõnul on Sepa staadioni rolli nendes tulemustes võimatu üle hinnata.
Kõik medalitele tulnud võistkonnad treenivad iga päev just seal ning saavad pallile pihta anda vähemalt poolel väljakul. Enne Sepa valmimist sellist luksust eriti tihti ei olnud ning sageli tuli leppida Tamme staadioni kunstmuru veerandikuga. «Ma ei kujuta praegu ettegi, mida me ilma Sepata teeksime ja kuidas klubid kahele suuremale linnastaadionile ära mahuksid,» nentis Viidebaum.
Kuigi Tammekale on esmatähtis mängupilt ja üldine areng, tunnistas Viidebaum, et ka medalid on olulised, sest lõpuks on tõe kriteeriumiks tulemus. «Aga tulemus ei tohi mõjutada mängupilti,» rõhutas tehniline juht.
U17 võistkonda kuuluv keskväljamees Patrick Genro Veelma põrutas eliitliigas ja esiliigas kokku muljetavaldavad 79 väravat.
Positiivseks üllatuseks peab Viidebaum Marti Pähna treenitava U14 meeskonna kolmandat kohta ning erilist kiitust väärib mõistagi U17 eliitliiga pronks.
Selle liiga puhul on tegu Eesti noortemeistrivõistluste kõige elitaarsema vanuseklassiga, mis on otsene hüppelaud meestejalgpalli.
Tulemus on seda hinnatavam, et Tammeka toetus eliitliigas lisaks 2001. aastal sündinutele paljus ka 2002. aastakäigule ning erinevalt mõnest teisest klubist ei saatnud platsile esiliigas või suisa meistriliigas karastunud noori.
Võistkonda kuuluv 15-aastane Patrick Genro Veelma põrutas U17 eliitliigas ja U17 esiliigas kokku muljetavaldavad 79 väravat, mis on seda tähelepanuväärsem, et ta pole sugugi ründaja, vaid hoopis keskväljamees, kes täitis pea pooltes mängudes lausa kaitsva poolkaitsja ülesandeid.
U17 võistkondade peatreener, endine esindusmeeskonna loots Indrek Koser nentis, et patt oleks mitte rahul olla, seda enam, et kummaski liigas polnud ka kuldmedal võimatu missioon.
Lisaks võimalikult heale kohale lõpptabelis pani ta suurt rõhku ka sellele, et tehtav töö sarnaneks võimalikult palju esindusmeeskonna omaga. «Nõudmised on sarnased, et üleminek meesteklassi oleks võimalikult lihtne,» selgitas treener.
Tartu teine suur jalgpalliklubi FC Santos jäi seekord medalita, kuid sellele vaatamata pole klubi noortetöö koordinaator Hendrik Toots pettunud, sest treenerid ja mängijad andsid endast parima ning keegi lati alt läbi ei jooksnud.
Nagu Tammekas, on ka Santoses esmatähtis mängupilt ning tulemus peab olema mängupildi kajastus. «Noorteklassi medalid on toredad, kuid neist pole mingit kasu, kui oma potentsiaali ei suudeta täiskasvanuna realiseerida,» tõdes Toots.
Tartu jalgpalli arengu suurima pudelikaelana tõid nii Viidebaum kui ka Toots välja «vana hea» väljakunappuse, kuid mõlemad märkisid, et vähemalt on nüüd tekkinud uus lootus jalgpallihalli osas.
Ken Viidebaum lisas, et kindlasti võiks olla veelgi enam häid treenereid, sest neid pole kunagi liiga palju. Korralikud treeningutingimused ning kvaliteetselt omandatud vutimängu põhitõed peaks loogiliselt kaasa tooma sellegi, et edaspidi murrab Eesti rahvuskoondisesse üha enam Tartust pärit jalgpallureid.
U14 esiliiga
3. JK Tammeka, 6. FC Santos, 7. FC Helios
U15 esiliiga
10. FC Santos
U16 esiliiga
2. JK Tammeka, 6. FC Santos
U17 esiliiga
2. JK Tammeka, 10. FC Helios
U17 eliitliiga
3. JK Tammeka, 7. FC Santos
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)