Tartu linn otsustas toetada ülejärgmise aasta veebruaris esilinastuvat uut Eesti mängufilmi «Johannes Pääsukese tõeline elu», mille võtted toimusid tänavu suvel Tartus ja Lõuna-Eestis.
Filmifond toetab Johannes Pääsukese filmi
Johannes Pääsukesest rääkivat filmi toodab OÜ Kopli Kinokompanii, mis on Tartu filmifondist saanud rahalist toetust varemgi. Näiteks Mart Kivastiku käe all valminud film «Õnn tuleb magades» sai Tartu filmifondilt 40 000 eurot, «Supilinna salaseltsi» tootmist toetati mitme aasta peale kokku 150 000 euroga.
Eelmisel nädalal eraldatud toetus oli 28 000 eurot, mis moodustab 20 protsenti Tartu linnas filmi tootmiseks tehtud kuludest. Pääsukese filmi kogueelarve on veidi üle 300 000 euro.
Fond meelitab
Kopli kinokompanii produtsent Anneli Ahven ütles, et võimalus Tartu filmifondist toetust taotleda loeb võttepaikade valimisel päris palju.
«See mõjutab väga palju, sest kui tehtud kuludest on lõppkokkuvõttes võimalik tagasi saada viiendik ehk 20 protsenti, siis on see päris suur ja oluline raha,» tõdes Anneli Ahven. «Filmitegijad ei saa riiklikest fondidest mitte kunagi seda summat, mida oleks vaja, ning seetõttu on iga 5000 või 10 000 eurot suureks abiks.»
Pääsukese filmi filmiti näiteks Emajõe ääres, lodjakojas, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Eesti üliõpilaste seltsi majas, Lai 36 hoones ja tänavu augustis tulekahjus kannatada saanud Lina tänava endises nakkushaiglas.
Pääsukese filmi filmiti näiteks Emajõe ääres, lodjakojas, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Eesti üliõpilaste seltsi majas, Lai 36 hoones ja tänavu augustis tulekahjus kannatada saanud Lina tänava endises nakkushaiglas.
«Põhilised võtted on läbi ja praegu käib juba montaaž,» sõnas Anneli Ahven. «Aga võib juhtuda, et mõned ilukaadrid või lisaplaanid filmitakse veel järgmisel suvel. Eks montaaži käigus selgub, kas kõik dramaturgilised otsad jooksevad kokku või ei.»
Filmi peaosalisi mängivad Ott Sepp ja Märt Avandi. Teistes rollides näeb aga mitmeid Vanemuise teatri näitlejaid, sealhulgas Raivo Adlast, Tanel Jonast, Hannes Kaljujärve ja Merle Jäägerit. Filmi stsenarist on Olavi Ruitlane, helilooja Ardo Ran Varres ja režissöör Hardi Volmer.
Film räägib Tartus sündinud Eesti esimesest filmitegijast, kes töötas Eesti Rahva Muuseumis fotograafina. 1914. aastal lavastas ta ühe esimestest eesti filmidest, «Karujahi Pärnumaal». Pääsuke hukkus rongiõnnetuses 1918. aasta jaanuaris, olles vaid 25-aastane.
Suurim Eestis
Tartu filmifondil on kaks eesmärki. Esiteks tutvustada Tartu piirkonda kui huvitavat ja inimestele mõnusat kanti elu- või puhkusekohana. Teiseks soovitakse anda seeläbi lisatööd kohalikele alustavatele filmitootmisega seotud ettevõtetele.
«Kõigi kolme seni toetatud filmiprojekti kaudu on saanud tööd vähemalt kümmekond noort filmiettevõtet, kellele see on olnud tähtsaks kogemuste ja kontaktide pagasiks,» ütles Tartu loomemajanduskeskuse juhatuse liige Reigo Kuivjõgi. «Lisaks neile on saanud filmifondi kaudu lisatulu mitmed majutus-, toitlustus- ja transpordiettevõtted.»
Kuigi filmifondi loomisel loodeti Tartusse meelitada ka välismaiseid filmikompaniisid, pole see seni siiski õnnestunud.
Kuivjõgi tõdes, et Tartu filmifondil pole praegu piisavalt palju raha selleks, et meelitada ligi oluliste filmide tegijaid piiri tagant.
«Küll aga käib meil töö selles suunas, et peale Tartut tegevust alustanud üle-eestiline filmifond suudaks Eestisse meelitada tugevaid välismaiseid filmiprojekte ning samast projektist suudaks Tartu filmifond meelitada osa tootmist Tartusse,» selgitas Kuivjõgi.
Fondi atraktiivsus suureneb eelkõige tehtud tööde varal. «Senised kolm toetatud filmi on olnud kõik väga huvitavad ja näidanud Tartut suurele hulgale filmipublikule nüüdisaegse ja mitmekesise keskkonnana,» märkis Kuivjõgi. «Alati on tore, kui fond oleks suurem, kuid praegune maht on suurim Eesti linnade seas ning see on piisav, et toetada väga häid filme.»
Õhus on veel mitu huvitavat filmiprojekti, millest saab kuulda juba lähitulevikus.