Tartus avab uksed suur Ahhaa teaduskeskus
Lisatud galerii!

Täna avatakse Tartus Baltikumi esimene avalikkusele suunatud teaduskeskus, mille ehitamine ja sisustamine läks maksma ligi 20 miljonit eurot. «See maja pakub avastamisrõõmu ja vaimustust kõigile, nii suurtele, kui väikestele,» kinnitas teaduskeskuse juht Tiiu Sild.


«Kui ema ja isa tulevad lapsega Ahhaasse, peab ka suurtel inimestel olema siin põnev ja väärtuslik aeg,» ütles ta.  «Ka mitte just väga suurte silmadega laste silmad lähevad selles majas suureks,» lisas teaduskeskuse Ahhaa teadusnõukogu juhataja professor Jaak Kikas. «Nad näevad siin, et maailmas on palju põnevaid asju ja mis kõige imelisem – et neist põnevatest asjadest on võimalik aru saada.»

Põnevust ja avastamisrõõmu leidub 14 aastat tegutseva Ahhaa päris oma majas veidi enam kui 10 000 ruutmeetril. Lõviosa hoonest võtavad enda alla kolm saali: võimsa kuppelkatusega tehnoloogiasaal, elu saal ja vahetuvate näituse saal.

Teadus on kõikjal

Eksponaatide arvust rääkides sattus Tiiu Sild esimese hooga kimbatusse, sest kuidas hoomata hoomamatut – teadus on ju kõikjal. «Ahhaa majas on iga asi eksponaat,» selgitas ta. «Eksponaadid on toolid, seinad, augud põrandas ja ka külastajad ise. Siin saab kõike lähemalt uurida ja süveneda katsetamisse või mõtisklusse. Just asjade-nähtuste uue pilguga vaatamine on see tulemus, mida hakkab pakkuma käik Ahhaasse.»

Eksponaatidest võib eraldada mõned suured asjad, mis olid juba ehitusprojekti märgitud, sest nende kommunikatsioonid või toestused eeldasid insenerimõtet. Sellised on näiteks tehnoloogiasaali lae all trossil sõitev jalgratas ja avamispeoni publiku eest saladuses hoitav Hobermani kera.

Võib eraldada ka mõned mitmest osast koosnevad eksponaadid, näiteks Ahhaa tibula, mis areneb-siutsub mitmes kohas. Võib rääkida asjadest, mis näevad välja nagu eksponaadid, aga on tegelikult pigem keskkonnad. Üks selline on Shanghai maja.

«Ja võib rääkida eksponaatidest, mis koosnevad ise paljudest eksponaatidest, mis koosnevad ise paljudest eksponaatidest,» lisas Tiiu Sild. Selline koht on elu saalis ootav veemaailm.

Niiviisi arutledes rehkendas Tiiu Sild välja, et avamispäeval on majas ligi poolsada interaktiivset eksponaati. Neil on vaid üks eesmärk: teha lihtsalt selgeks, et elu ja teadus on põnev ning mitte igav ja keeruline, nagu see pealtnäha tundub.

«Tahame, et laps ja suur taipaks meie majas – tänasel päeval on oma eel- ja järellugu ning et inimene on väike osa hiiglaslikus võrgustikus,» ütles Tiiu Sild. Selles võrgustikus on palju meist väiksemaid, näiteks Wilsoni udukambris meie silmale nähtavaks muutuvad kosmosest pärit heeliumi tuumad.

Planetaariumis kogeb külastaja aga meist hoomamatult suuremat ehk inimest ümbritsevat lõpmatust.

Suur kingitus kõigile

Kindlasti ütleb Ahhaa uhke, ilus ning suur maja suurte silmadega lastele ja täiskasvanutele, et unistada tuleb suurelt. «Neid inimesi ei olnud just väga palju, kes uskusid, et selline maja tuleb,» märkis Jaak Kikas.

«Ega selle maja saamisel olnudki palju tagasilööke,» vaatas Tiiu Sild tagasi. «Me ei kavatsenud alguses ehitada suurt maja, tahtsime teha Tähetorni väikse põneva keskuse.»

Läks aga palju paremini. «Ahhaa maja on suur kingitus kogu Eestile, meile kõigile,» ütles Tiiu Sild. «Olen uhke riigi üle, mis ehitab masu ajal teaduskeskuse. Selline riik vaatab tulevikku.»

Ahhaa avab päris oma maja uksed laupäeval, 7. mail kell 21 ja kolmel järgneval ööpäeval saab sinna minna päeval, varahommikul või öösel. Kes soovib, võib ka ujumispüksid kaasa võtta, sest teaduskeskuse naaber Aura on samuti kahel ööpäeval kogu aeg avatud.

Veidi kaugemale vaadates selgub, et juuni alguses saabub põnevaks näituseks viis treileritäit Silicon Valleys loodud robotloomaaia detaile. «Herakleitose sõnul ei saa ühte jõkke kaks korda astuda» võttis Tiiu Sild jutu kokku. «Ahhaa hakkabki kulgema nagu jõgi, mis on iga järgmise külastuse ajaks juba muutunud ja uus.»

Tagasi üles