Jüri Sasi lahkumine jättis Tartu linnavalitsuseta

Tartu abilinnapea Jüri Sasi.

FOTO: Margus Ansu

Abilinnapea Jüri Sasi ametist vabastamine kolmapäeval jättis Tartu sisuliselt linnavalitsuseta, sest täitmata on pooled kabineti ametikohad ja seega pole linnavalitsus seaduse järgi enam otsustusvõimeline.


Linnavolikogu otsuse kohaselt on Tartu linnavalitsus kuueliikmeline, koosnedes linnapeast ja viiest abilinnapeast. Ent linnapea Urmas Kruuse (RE) juhitavast linnavalitsusest lahkus riigikogusse abilinnapea Margus Hanson (RE) ja volikogu esimeheks valiti abilinnapea Vladimir Šokman (KE).

Kolmapäeval esitas haridusosakonna rahaskandaali tõttu tagasiastumisavalduse abilinnapea Jüri Sasi, kelle avalduse linnapea Kruuse ka rahuldas.

Sellega jäid Kruuse kabineti liikmeteks veel abilinnapea Raimond Tamm (RE) ja abilinnapea Karin Jaanson (RL), kuid kolmest liikmest on liiga vähe, et kuueliikmelisena moodustatud linnavalitsus saaks istungeid pidada ja otsuseid teha, sealhulgas volikogule eelnõusid esitada.

Nimelt ütleb kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem, linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär.

Nädal otsustusvõimetust

Uued abilinnapead saab ametisse kinnitada linnavolikogu istungil, mis on plaanis pidada 12. mail. See tähendab, et vähemalt nädal aega on Tartu linnavalitsus seaduse järgi otsustusvõimeta.
Tartu linnasekretär Jüri Möl­der ütles kommentaariks, et kuigi istungipidamise võimet ei ole, on töövõime olemas. «Suviti on meil ka kahe-kolmenädalasi istungite pause ja pole küsimustki.

Linnapea on olemas, osakonnad töötavad, paljud asjad on alla delegeeritud,» ütles ta. «Linnavalitsuse otsuseid nõudvaid asju enne järgmist neljapäeva ei saa teha.»

Samas väljendas linnapea ja Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Urmas Kruuse eile hommikul erakonnakaaslastele saadetud kirjas muret, kas koalitsiooni jätkudes on võimalik saada esitatavatele abi­linnapeakandidaatidele piisavat toetust: «Linnapeana pean olema kindel, et minu poolt esitatud linnavalitsuse liikmed saavad vajalikud hääled.»

Partnerid said kokku

Kommenteerides eilset Tartu Postimehe uudist Tartu võimuliidu võimalikust lõhkiminekust ütles Kruuse, et artiklis kajastatud väited on spekulatsioonid.

«Tõsi on, et ka meie inimesi on murelikuks teinud volikogu esimehe valimistel juhtunu ning jutud Keskerakonna sisepingetest,» kirjutas Kruuse. «On väga oluline, et võiksime oma partnerit usaldada ning et nende antud lubadused ja garantiid oleksid ka vettpidavad. Kõik eespool mainitu seda kindlustunnet aga just ei kasvata.»

«Siinkohal kavatsen aga koalitsioonipartneritega veel kord suhelda, et antud teema omavahel selgeks teha,» ütles Kruuse. «Samuti kuulub täiesti normaalsesse poliitkultuuri aeg-ajalt opositsioonierakondade esindajatega kohtumine ning nende mõtete ning arvamuse ära kuulamine.»

Rahvaliidu Tartu piirkonna juht Karin Jaanson ütles eile lõuna ajal, et tema luges koalitsiooni võimalikust lagunemisest ajalehest ega olnud selle kohta varem mingit infot saanud. Eile hommikul oli Kruuse Jaansoni kohtumisele kutsunud, et rääkida «segadusest, mis on tekkinud».

Kruuse, Jaanson ja Keskerakonna Tartu piirkonna juht Aadu Must kohtusid eile pärast kella kolme raekojas.

Jaanson kinnitas pärast koh­tumise lõppu, et arutelus selgus, et koalitsioon ei hakka lagunema. Olulisemad olid küsimused, kuidas tööülesandeid ümber jagada.

Sedasama kinnitas Must.

Küsimuse all oli abilinnapeakohtade arv, kas neid võiks olla senise viie asemel neli ja kas Keskerakond oleks valmis kureerima ka mõnd muud valdkonda kui senine sotsiaalvaldkond.

Tagasi üles