:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2017/11/09/7296627t1h4296.jpg)
Homme õhtul kogunevad Tartu ülikooli arvutiteaduste instituuti üle kahesaja tudengi Eestist ja välisriikidest, et kahe ööpäeva jooksul leida lahendused mitmetele ühiskonnas üles kerkinud probleemile.
Kakssada tudengit püüavad 48 tunni vältel maailma paremaks muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks asuvad tudengid juurdlema, kuidas valimistulemusi paremini ette ennustada, milliste mõjutuste tagajärjel muudab valija oma otsust, kuidas rahvaalgatused paremini otsustajateni viia ning mil moel parandada laste heaolu või hõlpsamini avastada korruptsioonijuhtumeid.
Korraldajad Tartu ülikooli arvutiteaduste ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudist nimetavad sellist koosviibimist häkatoniks. Ülevaatlik selgitus sellele terminile oleks ajurünnak, kus hulk inimesi peab piiratud aja jooksul rühmatöö käigus täitma mingi ette antud ülesande. Seni on Eestis kõige rohkem kõlapinda saanud häkaton Garage48-nimeline sündmus, kus hulk programmeerijaid püüab kahe ööpäeva vältel välja mõelda mõne uue IT-lahenduse.
«Meie sündmus erineb Garage48-st ennekõike seepoolest, et kui seal osalevad peamiselt IT-spetsialistid, siis meie häkatonilt võtab osa väga palju erinevate elualade tudengeid ja eksperte ning idee ei ole pelgalt Start-Upi loomine,» rääkis sündmuse üks ellukutsujatest Anna Leontjeva.
Eks näis, kui palju keegi siin magada saab, kuid üldiselt sarnase ülesehitusega sündmustel une jaoks liialt palju aega ei jää, sõnas Maili Vilson
Nimelt osalevad homme algaval Social Impact Data Hack nime kandval sündmusel politoloogid, sotsiaalteadlased, andmeteadlased, majandusteadlased, juristid, ajakirjanikud ja ka ettevõtjad. «Osaleb nii Tartu ülikooli välistudengeid, kui ka eestlasi, kes ise välismaal õpivad. Üks grupp tuleb kohale isegi Zürichist. Üks žüriis olev ettevõte on pärit Hollandist,» loetles korraldaja Elena Sügis ette valiku ajurünnakus osalejatest.
Idee on selles, et homme õhtul jaotuvad tudengid eri gruppidesse ning iga grupp saab omale ülesande, mille kallal on neil aega tegeleda pühapäeva ennelõunani. Unetunde jagub osalejatele napilt.
«Eks näis, kui palju keegi siin magada saab, kuid üldiselt sarnase ülesehitusega sündmustel une jaoks liialt palju aega ei jää,» lisas Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduskommunikatsiooni spetsialist Maili Vilson.
Pühapäeva ennelõunal tuleb igal rühmal enda töö esitleda teistele osalejatele ja žüriile. Pärast tööde ette kandmist kuulutatakse välja parimad. Kuid mis saab ajurünnakuna sündinud ideedest ja lahendustest edasi?
«Iseenesest on igal tiimil võimalik ideedega edasi minna ning ma usun, et kui žüriis on ettevõtteid, kel neist ideedest ka reaalne kasu võiks olla, siis võtavad juba ettevõtted ise nende arendamise uuesti käsile,» lisas Leontjeva.