Omapäi kõndiva kassi saatus: rebase hambus või rataste all

See laupäeval Ravila tänavalt vigastatuna leitud sõbralik kass jõudis küll maaülikooli loomakliinikusse, ent ilmselt autolt saadud löök oli nii kõva, et tema elu päästa ei õnnestunud.

FOTO: Tartu koduta loomade varjupaik

See, et hulkuma läinud kass võib oma elu autorataste all lõpetada, pole mingi uudis. Tartu koduta loomade varjupaiga töötajatele on linnatänavailt kassikorjuste koristamine pea igapäevane, ent nende hinges on kahtlus, et muist kaduma jäänud kassidest on jõudnud hoopis linnarebaste söögilauale.

Varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaare sõnul jäävadki paljud kodust plehku pannud kassid kadunuks. «Ilmselt on rebased siin päris suureks abiks,» tõdes ta.

Kuu aega tagasi, kui Postimehe toimetusse jõudis lugejailt mitu videot arvatavatest Tartus ringi luusivatest šaakalitest, oli nende seas ka justkui õppevideo Varikul kassi varitsevast rebasest. 

Kadunud kassikoloonia

«See video oli nagu rusikas silmaauku ja näitas puust ja punaselt ette, kuidas need asjad käivad,» rääkis Roosaar. «Sellel kassil vedas, sest auto sõitis tema ja rebase vahele.»

Tema sõnul oli varjupaik veel mõni aasta tagasi hädas Varikul Karete poe läheduses asuva kassikolooniaga, ent nüüdseks pole sinnakanti enam ammu väljakutseid tulnud ja teada on, et samas kandis on endale kodu leidnud hoopis rebased. «Võib olla on seal rebastel ilus toidulaud olnud,» tõdes ta.

Rebaseid kohtab hulgaliselt veel Raadil ERMi ja loomade varjupaiga ümbruses, samuti Tartu vangla kandis ja Betooni tänaval. Isegi Toomemäel ja südalinnas Rüütli tänaval on inimesed kohanud reinuvadereid ringi luusimas. Seega võib rebaseid kohata pea üle linna, nii et nende rünnaku eest pole kaitstud ükski omapäi luusiv kass.

«Ega linnas muud kasside suremise põhjust pole kui autod ja rebased,» tõdes ka keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil. Tema sõnul enamik rebastest küll kasse ei murra, ent teadagi on reinuvader kaval ja õppimisvõimeline loom, nii et kui ta kord maitse suhu saab ja kassimurdmise selgeks õpib, võibki jääda kassijahti pidama.

See, kas kass rebase saagiks langeb või mitte, sõltub paljuski ka kassi osavusest. Männili sõnul kohtab ju metsas ja põldudel kasse, ent need on tugevad isendid ja harjunud looduses ellu jääma. On nähtud kassi ja rebast omavahel kassi-hiire mängu mängimas, nii et kord on hiirekuningas peal, kord reinuvader.

Kassist väledam

Kui aga korterikass, kes ehk isegi hiirekuninga tiitlit välja ei vea, õue satub, ei pruugi ta osata end rebase eest kaitsta. Nii on ka Männil seda meelt, et kassiomanikud võiks mõelda, kas oma lemmikut õue jalutama lastes on ikka mõistlik linnarebaste toidulauda varustada.

Kirke Roosaar tõi näite linnarebase tavalisest jahipidamisest: ta varitseb auto alla varjunud kassi kannatlikult nii kaua, kuni see lõpuks minema püüab joosta. «Kui kass läheb liikuma, siis rebasel on lageda maa peal kindlasti väledamad jalad kui kassil,» tõdes ta. Kassile oleks puu otsa ronimine siis ainus võimalus oma nahk päästa.

Roosaar sõnas, et kes soovib siiski oma kassist rõõmu tunda, ei tohiks teda linnas omapäi õue lasta. «Inimestele ei meeldi, kui sa neile seda välja ütled, et teie jaoks on järelikult kassi elu väga odav,» nentis ta kibedat tõde.

Autorataste alla jäänud kasse on varjupaiga töötajad sel aastal linnatänavailt kokku korjanud 31. Alles möödunud nädalavahetusel viisid nad maaülikooli loomakliinikusse kaks auto alla jäänud sõbralikku kodukassi, kel leidmise hetkel oli veel hing sees. Paraku arstidel nende elu päästa ei õnnestunud.

Tõmmis lugeja videost, mis on justkui õpikunäide auto all olevat kassi varitsevast rebasest.

FOTO: Kuvatõmmis videost

Metsloomad tungivad linna

Harjumuspäraselt põrkavad auto ja loom kokku maanteedel, kuid oht ajada alla metskits, kährik või rebane on üha suurem ka linnatänavatel.

Näib uskumatu, et ainuüksi sel aastal on loomade varjupaiga töötajad koristanud Tartu tänavatelt kaheksa metskitsekorjust. Varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar sõitis ka ise alles mõni nädal tagasi Ilmatsalu ringristmiku lähistel otsa ootamatult teele jooksnud noorele kitsele.

Varjupaik on viimase kümne kuu jooksul saanud väljakutseid kümne rebase, kuue kähriku ja 14 väikekiskja tänavailt koristamiseks. Üks lõks, kus linnas ringi luusivad metsloomad oma lõpu leiavad, on uus Ihaste sild. Roosaare sõnul kutsutakse neid sinna igal nädalal ja põhjus on lihtne: loom läheb sillale ja kuna see pikk sild on piiratud betoonseintega, ei leia ta väljapääsu, satub paanikasse ja seejärel autorataste alla. TPM

Tagasi üles