Vähkide röövpüük viis mehe reaalselt trellide taha

Tartu Postimees kirjutas, kuidas maikuus tõstsid keskkonnainspektorid Pangodi järvest välja 33 vähimõrda. Augustis võtsid nad ka röövpüüdja vahele. Foto: Keskkonnainspektsioon

Suvel kirjutas Tartu Postimees, kuidas vähkide röövpüük algas Pangodi järvel tavatult vara – juba maikuus. 

Nüüd on juhtumil lahendus: möödunud nädalal kinnitas Tartu maakohus prokuratuuri ja kuriteos süüdistatava karistuskokkuleppe, mille järgi 38-aastane Urmo Viira peab minema vangi.

Algus kevadel

Loodusliku loomastiku kahjustamise eest mõistis Tartu maakohus talle 30. oktoobril seitsme kuu pikkuse vangistuse. Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi püüdis Viira 2016. aasta augustis Kambja vallas asuvast Pangodi järvest püügiloata ehk ebaseaduslikult 342 jõevähki. 

Püütud vähid leidsid keskkonnainspektorid tema sõiduauto pagasiruumist. 271 vähki ehk ligi 80 protsenti olid alamõõdulised, mis suurendas karistusmäära veelgi. Prokuratuuri arvutuste järgi tekitas Viira ebaseadusliku vähipüügiga keskkonnakahju 14 260 eurot.

Süüdistus hõlmab Viira tegevust veel ka vähkide püügikeelu ajal tänavu maikuus, mil keskkonnainspektorid leidsid Pangodi järvest 33 vähimõrda ja vabastasid neis olnud 219 jõevähki. Karistuskokkuleppe järgi jäi Viira ka selles röövpüügi-episoodis süüdi.

Kui Viira saanuks oma teo segamata lõpule viia, põhjustanuks ta sellega arvutuste järgi 10 950 euro suuruse keskkonnakahju.

Parasjagu käib Urmo Viira suhtes väärteomenetlus veel ühe röövpüügijuhtumi asjas.

Lõuna ringkonnaprokuröri Allar Nisu sõnul on lühikese aja jooksul kohtuotsuse saanud kaks tema menetluses olnud ebaseadusliku püügi juhtumit. Röövkalastamisega tekitatakse riikliku süüdistaja sõnul suurt kahju kalavarudele ja seeläbi keskkonnale. «Just sellise kahju ennetamist silmas pidades ongi kalapüüki reguleerivad sätted koostatud,» rõhutas Nisu.

Urmo Viira püüdis prokuröri kinnitusel Pangodi järvest jõevähki kalapüügiloata, mis on ebaseaduslik tegevus. Suurem osa püütud vähkidest olid alamõõdulised, mis on samuti seadusvastane.

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul on inspektsioon saanud suure töövõidu. «Kahtluste järgi on Viira tegutsenud Pangodi järvel juba aastaid, aga siiani on meie käed jäänud tema tabamiseks liiga lühikeseks,» tõdes ta. 

Polnud esimene kord

Kohtuotsus on Türna hinnangul inspektsioonile märgilise tähendusega ka selle poolest, et see on teadaolevalt esimene vähkide röövpüügi juhtum, kus süüdlane mõistetakse reaalselt vangi.

Keskkonnainspektsioon on saanud Viira kohta kaebusi ka varem, nagu rääkis Türna. Kahel korral on teda väärteo korras karistatud ebaseadusliku võrgupüügi eest kahes Viljandimaa järves. Parasjagu käib tema suhtes väärteomenetlus veel ühe röövpüügi asjas kolmandas Viljandimaa järves tänavu suvel.

Kohaliku rahva arvamuse järgi Viira pigem elatubki röövpüügist. Kuna ta tunnistati lisaks keskkonnavastasele kuriteole süüdi ka ähvardamises ja lähenemiskeelu rikkumises, tuleb tal sama kohtuotsuse järgi liitkaristusena kanda üheksa kuu pikkune vangistus. Koos talle varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega tuleb tal aga vangis viibida kokku ligi kaks aastat ja viis kuud.

Sellest on ta eelvangistuses ära kandnud neli päeva. Veel tuleb Viiral Eesti riigile hüvitada oma teoga tekitatud 14 260-eurone keskkonnakahju. 

Menetluskuludena tuleb süüdistataval tasuda 4000 eurot. Soovi korral saab ta kohtuotsust vaidlustada 15 päeva jooksul.