/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/08/7292391t1hb5d7.jpg)
Täna tähistatakse ülemaailmset radioloogiapäeva, sest 8. november 122 aastat tagasi oli see päev, mil Wilhelm Conrad Röntgen avastas röntgenikiired. Sel puhul ongi väga asjakohased teadmised ajaloost, sõõrikud ja tort.
Tervishoiukõrgkoolis täna: röntgen, sõõrikud ja tort
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna korraldatakse radioloogiat tutvustavaid üritusi kogu maailmas ning üks neist leidis aset ka Tartu tervishoiukõrgkoolis, kus kõneldi magnetresonantstomograafia ehk MRT ajaloost.
Just magnetresonantstomograafia on moodsal ajal saanud paljude haiguste diagnoosimise valikmeetodiks. Selle abil saab uurida aju- ja seljaaju, luu- ja lihaskonda, südant, loodet, rindu, soolestikku, kõhukoopa ja väikese vaagna organeid, kuvada artereid ja veene. Uuringul ei kasutata ioniseerivat kiirgust, vaid tugevat magnetvälja ja raadiolaineid. Seega on uuring ohutu lastele ja rasedatele alates raseduse teisest trimestrist.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/08/7292475t1h218a.jpg)
Lisaks põnevale slaidiloengule, mille üliõpilased täna oma Nooruse tänava maja suures auditooriumis ette kandsid, jagati tervishoiukõrgkoolis sõõrikuid, kuna MRT aparaati kutsutakse hellitavalt sõõrikuks.
/nginx/o/2017/11/08/7292393t1h79a3.jpg)
Suur juhus
Wilhelm Conrad Röntgen oli Saksa füüsik, kes elas aastail 1845-1923. Team kõige olulisem avastus oli 1895. aastal röntgenikiirgus, mille eest pälvis ta 1901. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.
Tegelikult viis kiirte avastamiseni puhas juhus.
/nginx/o/2017/11/08/7292311t1h8839.jpg)
Röntgen uuris gaaslahendustoru ehk katoodkiiretoru. Selle läheduses lebas aga laual juhuslikult fluorestseeruv plaat, mis hakkas helendama, kui toru läbis kõrgepingevool. Röntgen pidas helenduse põhjuseks torust väljuvat ultraviolettkiirgust. Ta pani toru musta kartongkarpi, kuid see ei suutnud helendust vähendada. Siis taipas Röntgen, et tegemist on päris uue kiirguse liigiga, mis suudab läbida teistele kiirgustele läbipaistmatuid aineid.
Maailma vanim röntgenifoto on Röntgeni abikaasa Anna Bertha käelabast 1895. aasta detsembris tehtud pilt.
Hea äriidee ja kurb rongiõnnetus
Esimene röntgenülesvõte Eestis tehti aga 1896. aastal, mõni kuu pärast kiirte avastamist.
Näiteks 1896. aasta märtsikuus kasutati Tartus röntgenikiirgust esimest korda arstiteaduslikuks otstarbeks.
Füüsikud tegid ühe noormehe käest röntgenogrammi, millel oli näha kuul esimese ja teise kämblaluu vahel. Postimees teataski, et sellest röntgenogrammist valmistatud koopiad on ajalehekontoris ja kohalikes raamatukauplustes müügil ning tolle pildiga tehti päris head raha.
Suures ulatuses tehti röntgenoloogilisi uurimisi Tartus 1897. aastal seoses sõjaväerongi õnnetusega Tartu-Valga raudteellinil Puka jaama lähedal.
Vagunirusude alt päästeti umbes sada inimest, kellest 47 oli raskesti vigastatud ning nad paigutati ravile Toomele üilikooli kirurgiakliinikusse.
Peterburi sõjaväemeditsiini akadeemiast komandeeriti Tartusse füüsikakateedri assistent N. Georgievski koos röntgeniaparaadiga. Röntgeniaparaat paigutati kirurgiakliinikusse, elektrivoolu saadi kiiresti rajatud juhtmestiku kaudu ülikooli peahoonest.
Wilhelm Conrad Röntgen suri 77-aastaselt 10. veebruaril 1923. aastal vähki.
/nginx/o/2017/11/08/7292437t1he161.jpg)