Meelis Pastak: minu töö sisu kadus ära

Meeskonna riietusruum on Meelis Pastakule koht, kus on tähistatud nii võite kui üle elatud kaotusvalu. Tulevikus satub ta sellesse ruumi ilmselt üsna harva. Foto: Margus Ansu

Kevadest alates on Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna juurest lahkunud korvpallidivisjoni juht, peatreener, turundusjuht ja füüsilise ettevalmistuse treener. Möödunud reede jäi viimaseks tööpäevaks mänedžer Meelis Pastakule.

Teie lahkumine tuli Tartu korvpallisõpradele nagu välk selgest taevast.

Jah. Eks sellel on ka omad põhjused. Võib öelda, et ring sai täis.

Kas otsus sündiski vaid paari päevaga või oli see juba mõnda aega peas?

Olin seda juba mõnda aega mõelnud. See seltskond on siin (klubis – toim) nii palju vahetunud ... Aga kindlasti ei alustanud ma seda hooaega teades, et lähen poole pealt ära. Ma ei ole seda tüüpi ja mulle meeldib ikka asju ära lõpetada.

Miks te siis sellise otsuse tegite?

Lõpetasime juba eelmise hooaja väga suurte pingetega ning neid oli ka varem. Ja kui pinged aina kuhjuvad, siis ühel hetkel tunned, et ei jõua enam sellega tegeleda. 

Piltlikult öeldes tunned, et süda on paha. Kui on tunne, et väiksemgi küsimus tekitab pingeid, pole asi enam õige. See võib vabalt olla ka minu enda sisetunnetus, aga ma tundsin, et ma ei ole enam teatud otsustes vaba. 

Komplekteerimine pole enam olnud selline, nagu see oli varasematel hooaegadel. Lisaks eelarve vähenemine. Kõik on muutunud.

Tundsite ennast klubis enam mitte nii vajalikuna?

Esialgu kindlasti mitte. Eeldasin, et kui tulevad uued inimesed, siis midagi kindlasti muutub. Lootsin, et ka minu tööle tuleb sisu juurde. Olen alati lootnud, et saan sisuliselt töötada. Asi pole ju vee ja ketside kandmises. Lõpuks tundsin, et ma ei saanud seda sisu enam kätte.

Miks see ära kadus?

Selle viimase viie-kuue aastaga, kui meil uus kantsler tuli, hakati organisatsiooni ehitama hoopis teistel alustel, mis polnud kindlasti vale suund. Paraku hakkas minu töö sisu osaliselt ära kaduma. 

Kohati oli tunne, et tungisin ise mõne teemaga sisse, ja see tekitas teatud konfliktieelse seisundi. Aga tegelikult ma ei imesta selle üle. Kui tulevad uued inimesed, teavad nad, et neilt oodatakse palju ning tegemist on kõvasti ja võib-olla ei kaasatagi teisi inimesi. Uus inimene tuleb ikka esmalt oma asju ära tegema.

Kas võib öelda, et tundsite klubi arengus pettumust?

Organisatsiooni ei saa üksinda üles ehitada. Seda saab teha ikka koostöös. Tehtud muudatused tundusid mingil hetkel isegi soodsad ja oli tunne, et asjad hakkavad liikuma ... 

Ma ei ütleks, et tundsin pettumust, pigem väsimust. Olen sellest asjast tõsiselt väsinud. Kui sa juba kodus muutud selliseks, et ei suuda keskenduda lastele või oma naisele, on asi halb. Siis ei ole enam ka kodune õhkkond meeldiv. Aga kelle pärast me lõpuks toimetame, ikka oma pere jaoks.

Üldiselt on nii, et kui inimene lahkub omal soovil, siis on tal juba uus töökoht olemas.

Mul ei ole töökohta, aga on mõtted. Esimene soov on sellest kõigest välja puhata. Et saaks oma kõvaketta puhtaks. Juba mõne päevaga on väike energia tekkinud. Saan kodus teha perega asju, mida pole ammu teinud. Ja mul pole kuhugi kiiret. See on põhiline.

Kui kauaks plaanite aja maha võtta?

Arvan, et paar nädalat läheb kindlasti. Aga nagu ütlesin, tunnetan ma juba teatud energiat. Ma ei pea enam bussis sõitma tuhandeid kilomeetreid. Juba see pakub kergendust. Ma ei pea enam olema 24/7 valves. Mul on tekkinud vabad nädalavahetused. Seda pole ammu-ammu olnud.

Kas jääte tulevikus korvpalliga seotuks?

On olnud mõtteid, kus ma tunnen, et jään seotuks ja ma tahan jääda seotuks. See pakub mulle huvi, aga on palju muid momente, mis mind korvpalliga seovad. Mu enda poisid mängivad ka korvpalli. Olen mõned aastad treeneritööd teinud ja mul oli isegi litsents. Aga see ei tähenda, et hakkan treeneriks. Ma ei välista midagi.

Oleksite valmis tegema korvpallimänedžeri tööd pealinnas?

Arvan küll, kuid see vajab aega ja teatud tingimusi, et otsusele jõuda. Töö mõistes ei ole ju vahet. Küsimus on organisatsioonis ja eelkõige nendes, kellega töötad.

Millise peatreeneriga on olnud kõige parem koostöö?

See on keeruline teema. Igal treeneril on midagi sellist, mida tasub temalt õppida. Ma ei oleks aus, kui paneks nad pingeritta. Pigem hindan kõikide panust ja mul on hea meel, et olen saanud nendega koostööd teha.

Kuivõrd üldse on mänedžeri töö seotud peatreeneriga?

Tunnistan, et sel aastal on seda koostööd olnud vähem. Olid asjad, mis mulle ei sobinud. Aga annan endale ka aru, et selline ongi minu töö. 

Olen alati lootnud, et saan sisuliselt töötada. Asi pole ju vee ja ketside kandmises.

Kui peatreener on sellise otsuse teinud, pole see mulle probleem. Ma ju töötan selle nimel, et klubi oleks võimalikult edukas. Võin vaielda ja põhjendada küll, miks me ühe või teise mehe võiksime võtta või mitte, aga see on siiski peatreeneri otsus. Muidu kaob temalt vastutus. Muidu saab ta võtmed, millega ta ei oska midagi peale hakata.

Nii et praeguse meeskonna komplekteerimisel oli teie roll väiksem kui varem?

Kindlasti. Oluliselt väiksem. Aga see pole minu jaoks probleem.

Milline periood on kõige eredamalt meelde jäänud?

Kui tulid Martin Müürsepp ja Gert Kullamäe. See oli hästi suurte ootuste aeg. Sel hetkel oli seltskonnas euroliigat, NBAd, ULEB Cupi. Tuli ju Tanel Tein tagasi. Kõigil oli ambitsiooni, et Euroopas toimetada. Oli aeg, kui tundsin, et siit annab Euroopasse edasi minna küll.

Kas on olnud mõni mängija, keda väga soovisite, aga ei saanud?

Mohamed Abukar. Enamik ilmselt ei teagi sellist nime. Ta mängis Europe Cupi tasemel. Oli väga tark mängija, Janar Taltsi tüüpi. Teda oleks tahtnud küll, aga rahanumbrid läksid eest ära. 

Kunagi mõtlesime ka Ibrahim Gutluay peale, aga temaga me ei saanud lõpuni kontakti. Ka Kristjan Kangurist ja Gregor Arbetist on kahju, et nad omal ajal Tartusse ei tulnud.

Millest on lahkudes kõige rohkem kahju?

Ma isegi ei tea. Kõik need 15 aastat on hinges kinni. Ma elan ju meeskonnale endiselt kaasa. Kahju on ehk sellest, et me ei näinud klubi arengut üht moodi, näiteks kust võiks tulla lisaraha. 

Nüüd oleme fakti ees, kus igal aastal on eelarve kahanenud või jäänud samaks. Olukord on keeruline, aga vaatamata sellele olen klubile väga tänulik.

Teie mantlipärijal saab raske olema.

See, kuidas ta siin üldse toimetada saab, sõltub klubist. Kui asjad lähevad täitsa treeneripõhiseks, oleks justkui kergem. Aga siis tuleb jälle treenerile väga palju kohustusi juurde ja kas ta tahab selle kõigega tegeleda ...

Kui Rock tuleb tagasi, kas siis tuleb ka Pastak tagasi?

Rocki nimi on mul südames küll. See on üks selliseid kaubamärke, mis elab oma elu. See ei ole reklaam Sakule. Tagasitulek peab mõlemalt poolt olema väga sisuliselt läbi mõeldud. Praegu ma tahan puhata.