«Ühelt poolt on arvatud, et siia koelmud on mudastunud, kuid pigem on asi selles, et meie sügised on üha soojemad ja pikemad ja siial pole soodsaid kudemisvõimalusi. Varem võis jää hakata tekkima juba novembri keskel, praegu on aga õues kuus kraadi sooja,» rääkis Krause, kes on ise Peipsi siiga oma magistritöös põhjalikult uurinud.
Üksikud kalad
Ta tõi välja, et siia elutsemine Peipsis on paras kurioosum, sest tegelikult sobivad talle Skandinaavia sügavad ja oligotroofsed ehk vähetoitelised järved. «Ausalt öeldes on natuke imelik, et ta sellises eutroofses järves nagu Peipsi üldse olemas on,» tõdes Krause.
Ta lisas, et varude kahenemisesse on oma panuse andnud ka see, et erinevalt nõukogude ajast selle kala taasasustamisega enam ei tegelda. Krause meenutas, et 1995. aastal põhjanoodaga katsepüüki tehes oli parimal juhul ühes loomuses 228 siiga, viimastel aastatel õnnestub aga traalides nädalas kätte saada ehk neli-viis siiga. Selle, et kala oleks mingil põhjusel Venemaa-poolsesse järveossa ümber asunud, Krause välistab.
«Ta asustas ikkagi kogu järve, vaid koelmud asusid pigem lõunaosas,» lausus ihtüoloog. «See võib olla kalurite soovunistus, et järsku on ta sinna ujunud – aga kui sa keedad suppi, siis ei saa ka nii olla, et frikadellid koonduvad lihtsalt parema potisanga juurde.»
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
- Hariliku siia (Coregonus lavaretus) endeemiline vorm.
- Kujunes välja Peipsi järves pärast viimast jääaega.
- Suguküpseks saavad 3–5-aastaselt.
- Koeb oktoobri lõpus ja novembri alguses umbes viiekraadises vees kolme-nelja nädala jooksul.
- Tähtsamad koelmud asuvad Emajõe suudme, Meerapalu ja Piirissaare lähedal 1–5 meetri sügavuses liivasel-kruusasel-kivisel põhjal.
- Kümneaastaselt kaalub 1,8–2,1 kg.
ALLIKAS: E. Pihu, A. Turovski. «Eesti mageveekalad»