Abivajaja sai toidupangast hallitava toidu

Toorjuustu tops nägi pärast avamist välja selline. Foto: Erakogu

Toiduabi nimekirja esimest korda sattunud naine oli väga pettunud, kui ta Tartu toidupangast 2. novembril kotiga koju jõudis ja kodus kreemjuustu karpi avades kaane all rohelist hallitust märkas.

Selle naise nimi on toimetusele teada. Tema pere on kaheliikmeline ning pere teine liige on puudega laps. Naine kirjeldas, kuidas ta oli koju tulles lapselegi rõõmsalt hõiganud, et täna on tal toidukotis ka midagi head, kuid selgus, et see hea oli riknenud kaup.

Naine uuris pakendit ja leidis: kõlblik kuni 01.11.2017.

«Ma saan aru, et toidupank teeb üllast tööd, aga see ei ole enam abi, see oli solvang,» rääkis ta. «Miks nad neid kergesti riknevaid kaupu, mil tähtaeg üle, maha ei kanna, või miks neid õigel ajal inimestele ära ei jaga? Andku õigel päeval mõnele abivajajale kas või see karbike või paar rohkem ...»

Ettearvamatud päevad

Tartu toidupanga tööd korraldab sotsiaalteenuste keskus Iseseisev Elu. Juhataja Maire Koppel ütles, et 2. novembril väljastati abivajajatele ainult seda toitu, mis tuli selsamal päeval kauplustelt. 

«See loomulikult ei õigusta, aga ilmselt oli selle kreemjuustuga juhtunud midagi juba varem, ning see pidi olema juhtunud tolle kaubandusketi poes, kust viimase kuupäevaga toit toidupanka saabus.»

Ka arvas Maire Koppel, et kuna hallitus ilma hapnikuta ei arene, võis pakendis olla väike auguke. Aga seda, et kaup hallitab, ei saanud paraku märgata keegi. Ta sõnul on toidupanga inimesed kontrolli mõttes pakke mõnikord ka avanud, just siis, kui miski viitab ohule. Aga hermeetiliselt suletud piimatooted on alati olnud head ja puhtad. «Neid me tavaliselt usaldame ja peame kõlblikuks ka teisel päeval pärast viimase kuupäeva möödumist, ilma kontrollimata,» rääkis ta.

Ka märkis Maire Koppel, et tal on tõesti väga kahju, et selline söögiks kõlbmatu toit sai jagatud. Ta ütles, et kui oleks nende teha, ostaksid nad iga päev toidupanka jagamiseks ainult värsket toitu. Aga seni peavad olema tänulikud, et toidu annetajaid üldse leidub. Sest inimesi, kel on pisku majas, kahjuks jätkub.

«Teine asi, mis ei ole samuti mingi õigustus, on see, et iga inimene annab toidupaki saamise järel allkirja ühele paberile, kus on rida, et ta võtab vastu piiripealse tähtajaga või tähtaja ületanud toidu ning et ta on teadlik sellest, et toiduianete kvaliteet võib olla langenud,» rääkis Koppel.

Halvaksläinud kreemjuustu üle kurtnud naine kirjeldas oma toidukoti sisu veel. Seal oli kümmekond leiva-, saia- ja sepikupätsi, küüslaugulaastud, väike singitükk kilepakendis, jogurt, küpsised ja müslipakk, millel kopituse lõhn juures.

Kogu kaup, mis lõuna paiku toetajatelt saabub, läheb toidupangas jagamisele samal päeval kella kolmest viieni.

«Tahaksin väga teada, millised on toidupanga hoiustamistingimused?» küsis ta.

Maire Koppel vastas, et toidupangal varud peaaegu puuduvad. Kogu kaup, mis lõuna paiku toetajatelt saabub, läheb toidupangas jagamisele samal päeval kella kolmest viieni. Kaup tuleb, ja läheb kohe.

Toidu kvaliteedi üle kurtnud naine ütles veel, et talle on räägitud, nagu käivat toidupangas kvaliteetse kauba jagamine kuidagi sõbralt sõbrale, see tähendab, et sugugi mitte erapooletult.

Maire Koppel vastas, et toidupanga päevad on erinevad ning ennustada seda, milline ühe või teise päeva sortiment tuleb, polevat võimalik. 

«Võib juhtuda, et hommikul on seis parem. Siis jälle, et just õhtul tuuakse uut kaupa ning saame õhtul pakke käigu pealt suurendada,» kirjeldas ta. Toidupaki keskmine raskus on ta sõnul 6,5–9 kilo.

Ka märkis Koppel, et nendeks päevadeks, mil «näpud on täiesti põhjas», on siiski väike reserv purgisuppidest, konservidest ja maiustustest, mis on väga pika säilimisajaga. 

Vabatahtlikud oodatud

Niisuguse reservi tekitavad nad toidupanga kogumiskampaaniate ajal, mil suurtes kauplustes saavad kõik oste sooritama tulnud inimesed panna ostukorvi ka midagi abivajajatele. 

Kui varem korraldati selliseid toidukogumisi neli korda aastas, siis nüüd kolm korda ning probleem on Maire Koppeli sõnul selles, et vabatahtlikke, kes oleksid nõus kampaaniapäevadel kauplustesse appi tulema, ei jätku.

«Me oleme käinud koolides ja asutustes vabatahtlikke värbamas ja kutsunud ka toiduabi vajajaid endile appi. Ka toitu jagama, et nad näeksid, kuidas see töö meil päriselt käib,» ütles Koppel. «Küllap siis oleks pahatahtlikke jutustajaid  vähem.» 

Ühes kuus abistab Tartu toidupank umbes 1400 leibkonda, nädalas teeb ligikaudu 800 toidupakki.