/nginx/o/2022/11/08/14947758t1hb6e1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7287939t1ha63f.jpg)
Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.
Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.
Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.
Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.
Maarjamõisas on alla 400 elaniku ja seetõttu on linna 2013.–2015. aasta investeeringud Nooruse tänava Tamme gümnaasiumi ja täiskasvanute gümnaasiumi piisavad, et muuta linnaosa suurimaks investeeringute saajaks elaniku kohta.
Suuresti Euroopa Liidu abiraha eest ehitatud idaringtee on tõstnud kahe peale kokku alla 5000 elanikuga Ropka tööstusrajooni ja Ihaste (inimese kohta 547 eurot aastas) suuri investeeringuid saanud linnaosadeks.
Arusaadavalt pole tegu objektiga, mis oleks üksnes või eelkõige kohalike elanike kasutada.
Idaringteed arvestamata on linna investeeringud Ihastes tagasihoidlikud ning Ropka tööstusrajoonis piirdunud jällegi ülelinnalises kasutuses oleva Turu tänava keskkonnajaama ja Ropka tööstuspargiga.
Teist äärmust vaadates on linna investeeringute poolest viimasel tosinal aastal selgelt vaeslapse osas Variku, sest seal on linn investeerinud keskmiselt vaid seitse eurot elaniku kohta aastas.
See on mõistetav, sest see on peamiselt eramajade rajoon, kus linnal tänavate korrashoiu ja Ploomi tänava lasteaia toetamise kõrval palju investeerimisvõimalusi polegi.
Elaniku kohta on suhteliselt vähem investeeringuid saanud ka supilinlased, keskmiselt on selles linnaosas kulutused 34 eurot inimese kohta, ning palju rohkem ei saa aastate keskmisena Karlova ja Veeriku elanikud, mõlemas 53 eurot inimese kohta.
Kogusummas on pea kümnendik investeeringuid läinud Annelinna, kuid sealse arvuka elanikkonna tõttu tähendab see keskmiselt vaid 65 eurot elaniku kohta aastas.
/nginx/o/2017/11/06/7287941t1hf047.jpg)
Investeeringud moodustavad Tartu eelarvest üldjuhul umbes veerandi.
Investeeringute eelarvest omakorda umbes pool tuleb mõnel aastal Euroopa Liidu projektidest. Kui Euroopa maksumaksja tugi idaringteelaadse taristu ehitusele ongi arusaadav, on ometi pisut piinlik, et isegi lasteaedade ehitamisel pole linn Euroopa toetusteta hakkama saanud.
Kui aga idaringteetaolised üksikud suured objektid kõrvale jätta, on suurim linna investeeringute sihtkoht ikkagi kesklinn, mis saab keskeltläbi veerandi linna rahast. See on ka loogiline, sest kesklinna on koondunud palju linna asutusi ja koole-lasteaedu. Kui lisada kesklinnas paiknevate linnavalitsuse hoonetega seotud igapäevased kulud, tuleks kesklinna osakaal linna eelarves loomulikult veelgi suurem.
On selge, et Euroopa abi on kokku kuivamas ja linn oma piiratud investeerimisvõimalustega suurte valikute ees. Tark oleks eelistada olemasoleva parandamist (nt koolihooned, laululava, Sõpruse sild), mitte ehitada uusi kalleid objekte, kus tore linte lõigata. Samuti on oluline, et linna kohalolu oleks tuntav igas linnaosas ja rahastusplaane üle vaadates peaks ka kaarti vaatama.
Ja loomulikult tuleb uues ühisomavalitsuses hoolega jälgida, et me endist Tähtvere valda kuivale ei jäta.