Ülikoolid lubavad puudega tudengile enam tähelepanu

Tasakaaluhäirete all kannatav Martin Tooming kiidab Eesti Maaülikooli uue peahoone liikumistingimusi: treppidel on käsipuud ja kasutada saab lifti. Foto: Margus Ansu

Ehkki erivajadustega üliõpilaste õppimisvõimalused aasta-aastalt paranevad, tunnistavad ülikoolid avarat arenguruumi. Näiteks viib Tartu Ülikooli raamatukogu fuajeesse kaldtee, kuid sealt edasi viiv tõstuk sobib vaid kindlale ratastoolitüübile.

Tartu Ülikooli eesti kirjanduse doktorant Katrin Puusepp, kelle õppimist raskendavad korraga liikumis- ja nägemispuue, tarvitab õppehooneisse pääsemiseks ja neis liikumiseks küünarkeppi. Ka abistab teda tugitudeng.

«Kui ratastoolis liikumine oleks muretu, valiksin ratastooli,» nendib Puusepp. «Aga nii jääks mul ülikoolis päris palju asju tegemata ja nägemata.»

Kõige raskem on tema hinnangul liigelda peahoones ning Ülikooli 16 von Bocki majas. «Vanadel ehitistel on enamasti säilinud osaliselt ka vanad viltusõtkutud trepid ning kusagilt pole toe saamiseks kinni haarata,» märgib Puusepp.

Küllalt hea on ainult uus

Eesti Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala magistrant Martin Tooming, kes põeb juba üle kümne aasta sclerosis mul­tiplex’i, peab olema iga päev valmis tasakaaluhäireteks, mis sunnivad nõjatuma või lausa maha istuma.

Astmestikest üles või alla saamiseks kutsub Tooming tihti appi isikliku abistaja, kelle vähem kui sajaeurone kuutöötasu makstakse Euroopa Liidu programmi Primus stipendiumina.
«Käsipuud võimaldaks mul palju rohkem end ise aidata,» tõdeb Tooming.

Kurt Riina Kuusk õpib Tartu Ülikooli avatud ülikoolis viipekeele tõlgiks ja õpetab samal ajal tudengeid. Tema peamine mure on tõlketeenuse ostmine. Programm Primus võimaldab küll selleks stipendiumi, kuid rahast ei jätku kaugeltki kõigiks vajalikeks tõlgeteks.

«Osa õppejõude mõistis mind hästi, aga osa ütles, et slaide saab klassis lugeda ka viipetõlketa,» kirjeldas Kuusk. «Tegelikult täiendab õppejõud slaide loengu käigus, aga mina ei saa kuulata. Veel hullem on eksami sooritamisel. Enamasti on need kirjalikud, aga eesti keel on mulle nagu võõrkeel.»

Martin Toomingul on samuti probleemne kirjalike eksamite tegemine, kuid hoopis käte värisemise tõttu.

«Õppejõude tahan kiita, sest seni on nad kõik mulle vastu tulnud ja lubanud teha eksamid-arvestused suuliselt,» räägib Tooming. «Endal on ikka ebamugav minna erandit paluma, kuigi suhtumine on väga hea.»

Abistaja asemel ligipääs

Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul on ülikoolile teada 51 erivajadustega üliõpilast, kellest omakorda 27-l on teada puude liik. Kõige rohkem, 11 tudengit, on liikumispuudega. Kuuel on nägemis- ja neljal liitpuue. Maaülikoolis on erivajadustega tudengeid registreeritud viis.

Nii Rutiku kui maaülikooli psühholoog Ingrid Vilu selgitavad, et kuna puude teadaandmine pole kohustus, vaid võimalus, võib erivajadusega õppureid olla märksa rohkem. Nad saavad oma toimetustega lihtsalt hakkama Primuse stipendiumi taotlemata.

«Põhiprobleemidena on erivajadusega üliõpilased välja toonud õppehoonetele ja -ruumidele ligipääsu ning erivajadustele kohandatud õppematerjalide ja õppemeetodite ebapiisavuse,» sedastab Rutiku.

Hiljuti korraldas Tartu Ülikool juba kuuendat korda ümarlaua erivajadustega üliõpilaste toetamiseks. Rutiku sõnul jäi kõlama tudengite sõnum, et tuleb avardada ligipääsu raamatukogule ja õppehoonetele, mitte keskenduda õppematerjalide kojutoimetamisele tugiisikute abiga.

«Üliõpilastele on raamatukogu ja õppehooned võimalus mitte ainult õppimiseks, vaid ka kaasüliõpilastega suhtlemiseks, millest näiteks liikumispuudega üliõpilased sageli ilma jäävad,» tunnistab Rutiku.

Koolitus õppejõududele

Augustis korraldab Tartu Ülikool oma õppejõududele esimese erivajadusteteemalise kursuse. Veel täiendab ülikool õppeinfosüsteemi nii, et tudeng saab õppeainele registreerudes märkida ära oma erivajaduse liigi, mille kaudu omakorda saab paremini kavandada sobivaid õpperuume ja lisaõppematerjale.

«Enamasti tahaks õppejõud aidata ja toetada erivajadusega õppijaid, aga lihtsalt ei tea, kuidas seda kõige paremini teha,» sõnab Rutiku.

Maaülikooli psühholoogi Ingrid Vilu sõnul alustab ülikool neil päevil õppehoonete, ühiselamute ja spordihoone ligipääsetavuse väljaselgitamist, et saaks hakata parandama puudega tudengite olukorda.