Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis: praegu pole aeg jõude istuda

Valdis Dombrovskis andis loengu Tartu ülikoolis. Foto: Kristjan Teedema

Möödunud nädalal andis Tartu ülikoolis loengu Euroopa Komisjoni asepresident, endine Läti peaminister Valdis Dombrovskis, kelle vastutusalasse kuuluvad Euroopa majandus- ja rahaliidu toimimise, euro ja sotsiaaldialoogi küsimused.

Eelmisest majanduskriisist on möödas pea kümme aastat. Milline on euroala tervis praegu? 

Kõigi Euroopa Liidu 28 liikmesriigis majandus kasvab. Tööhõive on suurem kui iial varem. Üldiselt näeme ikkagi üsna tugevat majanduskasvu.

Muidugi ei tähenda see, et nüüd on aeg jõude istuda. Euroopa Komisjon rõhutab, et just praegu, tugeva majanduse tuules tuleb tugevdada Euroopa majandus- ja rahaliitu ja paika panna selle põhielemendid. Euroopa Komisjon esitab sellekohased ettepanekud juba 6. detsembril.

Millistele probleemidele tuleks praegu tähelepanu pöörata?

Ma ütleksin, et on mitu asja, millega tuleb praegu tööd teha. 

Esiteks tuleb ühtne majandus- ja rahaliit võimalikele majanduslikele tagasilöökidele vastupidavamaks muuta. Selleks on viimase kümne aasta jooksul juba palju tehtud, aga nüüd tuleks pöörata tähelepanu pangandusliidule ja  ühtsele kapitaliturule. Uuesti tuleb käima lükata euroala konvergents (hindade ja tulude ühtlustumine ELi keskmisega – K. K.), mis on viimasest majanduskriisist seisma jäänud. 

On räägitud sellest, et Euroopa Liidul võiks olla ühtne rahandusminister. Milliseid muutusi sellise ametikoha loomine tooks? 

See on samuti asi, millele me oma ettepanekutes tähelepanu pöörame. Sellise rahandusministri koht võiks olla loodud 2025. aastaks. See oleks samasugune struktuur, nagu näeme praegu välispoliitika puhul – Euroopa Liidu välispoliitika juht on Frederica Mogherini, kes on ka Euroopa Komisjoni asepresident. 

Teeme ettepaneku luua  samasugune ametikoht majandus- ja rahandusvaldkonnas. See tähendaks, et eurogrupist (mitteametlik liikmesriikide rahandusministrite kogu – K. K.) saaks ametlik nõukogu, mis koordineeriks ühtset majandus- ja rahanduspoliitikat ja toetaks liikmesriike selle valdkonna reformides.

See seoks tihedamalt ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tööd.

Mida saab teha riskide vähendamiseks pangandussektoris? 

Esiteks tuleb pangandusliitu tugevdada ja selleks on mitu meedet. Mullu novembris esitasime direktiivide ja regulatsioonide paketi, mis peaks meil aitama vähendada riske ja jõuda rahvusvaheliste standarditeni.

Selles paketis pöörame tähelepanu euro stabiliseerimisfondile ja laenukindlustusele Euroopa tasandil. Praegu töötame parlamendiga selle nimel, et need vastu võetaks.

Aga veel tuleb tegeleda eelmise kriisi pärandiga, eriti rõhutaksin halbade laenude probleemi. Praegu koostame aktiivselt halbade laenude tasakaalustamise tegevuskava, kus keskendume järelevalvele.

Valmistame ette tegevusplaani riikliku varahaldusega tegelevatele struktuuridele, hõlbustame halbade laenude järelturgu ja käsitleme laiemalt maksejõuetust ja laenude tagasimaksmist liikmesriikides.

Nii et me püüame ühtaegu likvideerida eelmise majanduskriisi jälgi, aga samal ajal vaadata tulevikku.

Eestlased elavad paremini kui iial varem, meil läheb hästi. Aga juba on juttu olnud uuest majanduskriisist. Kas me peaksime praegu selle ees hirmu tundma? 

Ma ei ütleks, et keegi peaks hirmu tundma, aga valmis tasub olla alati. Seetõttu tahaksin veel rõhutada, et praegu, kui majandus jõudsalt kasvab, tuleb meil valmistuda võimalikeks tagasilöökideks.

See tähendab, et Euroopa majandus- ja rahaliitu tuleb tugevdada ja selleks peavad liikmesriigid tööd tegema.