Käes on hanerände kõrgaeg

Kui 5000-pealine haneparv maandub viljapõllul, võivad sulelised ära süüa suure osa külvatust.

FOTO: Margus Ansu

Eestis peatub praegu vähemalt 100 000 hane ning kevadine rändeperiood on kõrgseisus. Põllumeestele valmistavad aplalt viljaseemet nosivad sulelised parasjagu peavalu.


Hanede riiklikku seiret tehakse iga kolme aasta tagant ning tänavune aasta on üks neist. Loendused on tehtud 11. ja 25. aprillil, kolmas loendus on tulemas, kinnitas hanede seire koordineerija, maa­­­­ülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ornitoloogia vanemteadur Aivar Leito.

Kõige arvukamalt on praegu kohal suur-laukhanesid, aga ka rabahanesid on mitukümmend tuhat. Kokku rändab siit kevaditi läbi vähemalt pool miljonit hane ja laglet.

Traditsiooniliselt on hanelisi kõige arvukamalt Matsalu, Tartu, Võrtsjärve ning Räpina ümbruses. Linnuhuvilised on näinud suuri, kuni 5000 linnuga parvesid ka mitmel pool mujal üle kogu Eesti.

Teel pesitsuspaika

Haned rändavad kevaditi Hollandi poldritelt, aga ka Lääne-Saksamaalt ja Belgiast Venemaale Valge ja Barentsi mere äärde tundraaladele.

Tundrasse rännatakse ühelt poolt seetõttu, et seal valitsev polaarpäev aitab aktiivse loomuga lindudel kiiresti pojad suureks kasvatada, selgitas Leito. Teisalt puudub seal inimasustus ning ka looduslikke vaenlasi on suhteliselt vähe. Pesitsemise ajal linnud sulgivad ning on lennuvõimetud.

Eesti on rändajatele oluline puhke- ja toitumispaik, märkis hanerännet uurinud keskkonnaameti Matsalu rõngastuskeskuse spetsialist Olavi Vaino.

Tema sõnul alustasid Saksa ja Hollandi teadlased hanede rände uurimist põhjalikumalt alles 1990. aastate lõpus. Sellest ajast peale püütakse hanesid ning pannakse neile kaelarõngaid.

Kuna haned elavad vähemalt paarikümne aasta vanuseks, annavad kaelarõngad nende rännakutest päris hea ülevaate. Huvilised saavad rännakutega tutvuda veebilehel www.geese.org.

Rüüstavad põlde

Tuntud Tartumaa viljakasvataja ning mullu aasta põllumehe tiitliga pärjatud Madis Ajaots märkis, et tema põllud asuvad Võrtsjärve ääres ning hanesid kipub põllule palju. «Üks seltskond läks juba ära, vahepeal oli paus, nüüd tulid uued,» rääkis viljakasvataja.

Kuna haned on üsna arad, saab neid ka tõrjuda. «Meil on tokkide otsas lehvimas mustad ja värvilised prügikotid,» kirjeldas Ajaots. Ehkki sulelised harjuvad tõrjevahenditega, eelistavad nad ikkagi põlde, kus midagi ähvardavat ei lehvi.

Lindudele meeldib tegutseda turvaliselt põllu keskel. Teeäärtest hoiavad nad eemale, samuti ei meeldi neile elektripostide lähedus, on täheldanud Ajaots.

Kui suure kahju võivad haned tänavu tekitada, selgub Ajaotsa sõnul siis, kui taimed on üles tulnud ja on näha, kui hõredad või tihedad on nende read. «Põllumeestel soovitan külvata vili pisut sügavamale ning rullida muld üle. Nii ei saa linnud teri nii kergesti kätte ning rullimine on kasuks ka kuiva kevade vastu,» ütles ta.

Kahju korvatakse

Rändlindude tekitatud kahjude kompenseerimiseks saavad põllumehed taotleda kuni 3195,5 eurot (50 000 krooni) ühe juriidilise isiku kohta aastas. «Kannataja teate peale peab keskkonnaamet viie tööpäeva jooksul kahju ära hindama,» ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Hindamine käib söömisjälgede ning «troppide» loendamise järgi. «Tropp» on hanesõnniku rahvakeelne väljend. Nimi tekkis sellest, et selle sulelise väljaheide meenutab korrapäraseid graanu­leid.

Põllul valitakse välja kümme ühe ruutmeetri suurust ala ning hinnatakse kahjustuse ulatust. Skaala jääb 10 ja 90 protsendi vahele. Suure kahju korral saab põllumees valida, kas ta taotleb kompensatsiooni uue kultuuri rajamiseks või ootab sügiseni ja hindab, kui palju erines linnukahjustusega põllu saagikus võrreldes tavaoludega.

Ette nähtud kompensatsioonisummast enamasti ka piisab kahjude hüvitamiseks. Vaid Ida-Eesti ja Tartumaa suurtalunikele tekitatud kahjud on olnud suuremad, lisas Talvi.

Tagasi üles