Tartu võib tšarterlendudest vaid unistada

Eesti reisikorraldajad saavad tšarterlendudeks kasutada vaid SmartLynx Airlinesi lennukeid, sest see on ainus Eestis tegutsev lennufirma, mis ei tegele liinilendudega. Foto: Sille Annuk / Artur Kuusi montaaž

Kuigi Lõuna-Eestis elab umbes veerand Eesti rahvastikust ning moodne Tartu lennujaam suudab teenindada rahvusvahelisi liine, ei näe tšarterlendudel Eesti reisikorraldajad perspektiivi.

Teoorias paistab esialgu pilt ilus ning kui vaadata minevikku, siis on Tartusse tšartereid ehk tellimusreise tehtud küll. Endine Tartu lennujaama juhataja Rein Mark meenutas vähem kui kümne aasta taguseid aegu.

«Kes seda arvu peast oskab öelda, aga neid ikka toimus. Eriti palju oli siis, kui Leedust käisid korvpallurid. Ja kõik need peaministrid, keda siia toodi. Viimasel ajal tuleb neid Tartusse aga millegipärast väga vähe,» tõdes Mark ning püstitas samuti küsimuse, miks ei võiks mõni reisikorraldaja pakkuda reisi algust Tartust.

Marki sõnul püüdsid nad omal ajal isegi reisikorraldusfirmadelt küsida andmeid, et saada teada, kui palju on Tallinnast väljuvatele reisidel müüdud pileteid Lõuna-Eestist. «Aga meile öeldi, et need andmed pole mõeldud avalikustamiseks ja seda arvu me kusagilt kätte ei saanud,» lausus ta.

Turg liiga väike

Eesti turismifirmade liidu asepresidendi Anne Samliku sõnul on Eesti suurimad tšarterlende tegevad reisikorraldajad Germalo Reisid, Tez Tour, Nova­­tours ning Aurinkomatkat, kelle jaoks on Lõuna-Eesti turg liiga väike. 

Samal seisukohal oli ka Eesti suurim suusareiside korralda Alpiexpress. Ettevõtte ühe omaniku Renee Tuule sõnul lendavad nad talvel Tallinnast 14 nädalat järjest igal laupäeval. Hooaeg algab jõuludest ning kestab laias laastus märtsi lõpuni. Lennatakse Austriasse, Itaaliasse ja Prantsusmaale.

Kuigi lennud algavad Tallinnast, pole nendegi täismüümine Tuule sõnul kerge. «Eks nad lõpuks ikka täis lähevad, aga 100 protsenti muidugi mitte. Palju sõltub hooajast ja nädalast. Tegelikult on Eesti ikka nii väike,» tõdes Tuul. 

Tšarteriteks on Eesti reisikorraldajatel võimalik tellida vaid Läti lennufirma SmartLynx Airlinesi lennukit Airbus 320, mis mahutab 180 reisijat.

«See lennuk peab füüsiliselt asuma siin ehk tema kodulennuväli peab olema kas Tallinn või sihtkoha lennuväli ning peale SmartLynxi polegi meil ühtegi muud valikut. Tartus aga ei baseeru alaliselt ühtegi lennukit ning sellel põhjusel ei saa ka Tartust kunagi ükski tšarter väljuma,» ütles Renee Tuul. 

Tühja lennuki Tartusse toomine on Tuule sõnul sedavõrd suur lisakulu, et ei tasu lihtsalt ära. «Kui järgmine lend algab jälle Tallinnast, siis peab keegi ju ka selle tühja osta kinni maksma. Tegelikult saab ikkagi lennata sealt, kus füüsiliselt lennuk on. Selle taha see kõik jääbki,» võttis Tuul praeguse olukorra kokku.

Tuule sõnul on lõunaeestlastel odavam sõita autoga kas Tallinna või Riia lennujaama. «Tartlase jaoks konkureerivad Tallinn ja Riia, lennujaamade vahe on väike ja seetõttu ei hakka ilmselt mitte kunagi Tartust ühtegi tšarterit lendama,» kordas Tuul oma arvamust.

Turistid otse Tartusse

Praegune Tartu lennujaama juhataja Argo Annuk oli siiski optimistlikum ning mainis, et just tšarterlennud on see teema, mille nimel aina rohkem tööd tehakse. Tänavu kevadel kohtus Annuk Eesti turismifirmade liiduga ning tõstatas sama teema.

«See on see koht, mida ma ise olen pidanud prioriteetseks,» lausus Annuk. «Siiani on paljuski olnud teadmatus, kui suuri ja mis tüüpi lennukeid on võimalik Tartusse planeerida. Võib öelda, et ka lennujaam pole ehk olnud väga avatud. Teisalt pole ka turismiettevõtted olnud väga altid siia gruppe transportima.»

Tallinna lennujaama tšarterlendude arv varieerub sõltuvalt hooajast umbes 30 lennust jaanuaris kuni keskmiselt 100 lennuni juulis.

Poole aasta tagusest kokkusaamisest jäi kõlama, et tänu Tartusse lisandunud hotellidele on siin juba piisavalt majutusvõimalusi ning nüüd võiks hakata mõtlema ka välisturistide siia lennutamisele. «Nad ei julgenud varem hooajalisi tšarterlende siia planeerida, kuna majutusasutuste võimekus oli pärsitud. Nüüd on nad juba natukene teist meelt,» rääkis Annuk. 

Eesti turismifirmade liidu president Külli Karing lisas, et eelkõige võikski tšarterlendudena tulla kõne alla välisturistide siia toomine, kuid selleks peaks Tartu linn ennast palju rohkem välismaal reklaamima. 

«Tartu on vaja teha populaarsemaks ehk linna kui sihtkoha tuntus peaks olema natukene suurem,» sõnas Karing. Ta tõi näiteks Itaalia ja Austria turismifirmad, kes korraldavad selliseid lende juba aastaid Tallinnasse.

Liiga suured kulud

Mis puudutab aga lõunaeestlastele mõeldud tšarterlende, siis selles jäi Karing oma hinnangus tagasihoidlikumaks. «Tegelikult on see raske küsimus. Ühelt poolt on piirkond olemas, aga teisalt on see seotud lisakuludega ja head vastust ei ole. Potentsiaali on küll, aga kas selle realiseerimiseks tehtavad kulutused ennast ära tasuvad, on teine küsimus,» tõdes ta.

Annuk tunnistas, et päris suurte lennukite puhul saab takistuseks ka Tartu lennujaama tehniline suutlikkus. Praegu on Tartu lennurada 1799 meetrit pikk ning kui lennuki stardikaal ületab kriitilise piiri, muutub õhkutõus keeruliseks. 

«Kui lennukis on 180 pagasiga reisijat, siis Tartu lennurada ei vasta nõuetele. Aga kui räägime 120-kohalistest lennukitest, oleks see oluliselt realistlikum,» tõdes Annuk. Sel kuul kohtuvad Tartu lennujaama ja Eesti turismifirmade liidu esindajad uuesti ning Annuk loodab protsessiga siiski edasi minna.

Tallinna lennujaama korporatiivkommunikatsiooni ja äriarenduse juht Priit Koff ütles, et nende tšarterlendude arv varieerub sõltuvalt hooajast umbes 30 lennust jaanuaris kuni keskmiselt 100 lennuni juulis.

«Tšarterlendude sihtkohad ja hooajalisus sõltuvad eelkõige sihtkoha ilmast. Näiteks Egiptuse lendude hooaeg kestab novembrist märtsini. Kreeka ja Bulgaaria lendude kõrghooaeg on juunist septembrini,» ütles Koff.