Külaelaniku väitel olid politseinikutapjal islamistlikud huvid

Sündmuskohal toimetas kümneid politseinikke ja eksperte. Foto: Kristjan Teedema

Eile kaitsepolitseiniku tapnud, kaht politseinikku haavanud ja ise surma saanud 56-aastast Ago Ursel Waaksi kirjeldavad külaelanikud kui ametnikke vihkavat relvafanaatikut, kel olid islamistlikud vaated.

See viimane ja kõige uskumatum väide pärineb Waaksiga lähemalt kokku puutunud külaelaniku suust ja julgen seda lugejatele edastada vaid sel põhjusel, et tegu oli selge silmavaate ja kena majapidamisega vanaprouaga.

Ta jäi hoolimata korduvatest ülepärimistest endale kindlaks – habet kandnud ja tüsedama kehaehitusega Waaks on talle ise öelnud, et loeb koraani. «Meie muidugi kartsime teda, ta oli säänne mees – ta luges koraani ja tahtis minna moslemi usku – ma räägin sulle ausalt,» kinnitas naabrinaine. «Ta ütles seda mulle. Ja seda ütles ta, et Eesti riik kestab veel vast 10–15 aastat ja siis on kõik.» Ükski politseiametnik eile sääraseid väiteid ei kinnitanud.

Tegelikult läksid kaks kaitsepolitseinikku ja üks tavapolitseinik eile Waaksi maja läbi otsima seoses relvasmugeldamise kriminaalasjaga, milles on kahtlustatavaks kuulutatud tema poeg Peeter, kes elab isaga ühe katuse all.

Peeter Waaks läbiotsimise ja tulistamise ajal majas ei viibinud, tema said politseinikud hiljem kätte.

Kaitsepolitsei komissar Martin Arpo ütles eile «Aktuaalses kaameras», et täiesti ootamatult avas relvasmugeldamises kahtlustatava isa keset läbiotsimist politseinike suunas Kalašnikovi automaadist tule.

Viga sai kaks kaitsepolitseinikku ja üks Lõuna prefektuuri töötaja, üks politseinikest suutis haarata oma teenistusrelva ja tulistaja tappa. 33-aastane kaitsepolitseinik Tarmo Laul suri eile õhtul haiglas. Kahe viga saanud politseiniku seisund on paljulubav, märkis uurimist juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.

Kuhu täpselt või mitu korda politseinikud pihta said ja kui kaua kestis tulevahetus, seda uurijad veel öelda ei tahtnud. Riigiprokuratuur alustas toimunu alusel kriminaalmenetlust mõrvakatset käsitleva paragrahvi järgi.

Relvade salakaubaveo kriminaalasi, mille raames politseinikud Ago ja Peeter Waaksi maja läbi otsima läksid, tundub olevat üsna mahukas, sest prokuratuuri kinnitusel on selle asja raames varem läbi otsitud veel mitu teist asukohta. Lisaks Peeter Waaksile on kinni peetud veel mitu isikut, veel mõned on kahtluse all.

Pärast tulevahetust lendasid helikopteriga sündmuskohale politsei uurijad ja eksperdid, aga ka asja juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.

56-aastase Ago Ursel Waaksi ruumikas ja vanarauakolast ümbritsetud elamu jääb Värska valla Kolodavitsa külla, mis jääb Eesti-Vene piirist vaid mõne kilomeetri kaugusele. Lähedal on vaid mõned püsiasukad. Pole keeruline arvata, kust relvasalakaubandus tuli või kuhu läks. Waaksil olid tihedad sidemed ka Venemaaga, tema abikaasa töötab praegugi Petseris kiirabiarstina.

Waaksi kolis Eestisse aastate eest Petserist, Koidula piiripunkti ehitamise ajal sai ta oma kopaga tööd pinnasetöödel, samuti töötas ta vahepeal väidetavalt Oraval saekaatris.

Mingit püsivat sissetulekut polnud Waaksil külaelanike hinnangul siiski juba pikemat aega. «Need Waaksid olid ühed sellised omaette mehikesed,» lausus üks lähedal elav külamees. «Suuremate pidude ajal kostus selle õue pealt ikka automaaditärinat. Ta oli päris äkiline mees.»

Postimehe andmetel pole ei Ago Ursel Waaksi ega ka tema poega Peeter Waaksi siiski kriminaalkorras karistatud. Erinevate allikate andmetel oli Waaks relvafanaatik, kes kandis endaga tulirelva kaasas isegi siis, kui tegi traktoriga tööd. Meest paremini tundud vanaproua sõnul oli Waaksil vähemalt viis tulirelva.

Aastate eest oli Piusa jõe kaitsevööndisse tiigikesi kaevanud Waaksil ka intsident keskkonnaametnikega, kellele mees lihtsalt ust näitas. Waaks mitte ainult ei sallinud ametnikke, ta vältis suhtlust ka enamiku külaelanikega. Maja õuel oli võõraste peletamiseks mitu kurja koera.

Ükski inimene pole aga läbinisti halb ja nii leidub ka Waaksi hindajate seas erandeid. Ja see oli silmist pisaraid pühkinud vene keelt kõnelev vanaproua, kelle künkal asuva maja aknast vaadatuna on Waaksi maja õu nagu peo peal.

«Ta oli õiglane mees, kes aitas mind alati, ehkki süda oli tal väga haige,» rääkis vanaproua. «Naabrid tavaliselt tülitsevad, aga meie küll mitte. Kuulsin ise uudist algul raadiost ja mul on kahju nii hukkunud politseinikest kui naabrist.»

Vanaproua ütles, et Waaksil oli hea läbisaamine ka piirivalvuritega. «Juhul kui tal oli relvi, siis olid need ilmselt registreeritud,» lausus ta. «Ta ei rääkinud kunagi, et tal oleks midagi halvasti. See, mis juhtus, on arusaamatu – kui siin hakkasid nüüd ka helikopterid lendama, tõusis vererõhk lausa 220 peale.»

Eile õhtul viidi lõpuni ka läbiotsimine, mille pärast politseinikud üldse tallu läksid. «Tulevahetus ju katkestas selle töö,» märkis prokurör Heili Sepp.

President annab hukkunud politseinikule Kotkaristi teenetemärgi

President Toomas Hendrik Ilves avaldas kaastunnet teenistuskohuste täitmisel surmavalt haavata saanud Laulu perekonnale, kolleegidele ja sõpradele. «Ma leinan koos teiega, leinan vabariigi presidendi ja Eesti kodanikuna,» ütles ta. Ilves otsustas annetada Laulule postuumselt Kotkaristi kuldristi.

«Oma riigi teenimine on nii ülim privileeg kui ka üks suuremaid vastutusi, mis inimesed enda kanda võtavad. Selle vastutuse hind, nagu me nüüd teame, võib kahjuks olla väga ränk,» lausus president. «Ma tahan, et kõik mõistaksid: see, kes ründab Eesti julgeolekut ja turvalisust kaitsvaid ametnikke, see ründab meie riiki.»

Vanemspetsialist ja ülemassistent Tarmo Laul sündis 1978. aastal Võrumaal Sõmerpalu vallas, lõpetas sisekaitseakadeemia uurimise erialal ja asus Eesti riiki teenima 1997. aasta novembris, olles esmalt tööl politsei- ja seejärel 2001. aasta septembrist kaitsepolitseiametis.

Teenistusülesannete kohusetruu täitmise ja väga heade töötulemuste eest on teda korduvalt autasustatud. Tarmo Laul oli abielus. Tema peres kasvavad kaks poega.

«Kaitsepolitseiamet leinab head kolleegi ning avaldab Tarmo perele ja omastele sügavat kaastunnet,» teatas amet.

Tarmo Laul on esimene kaitsepolitseinik, kes taasiseseisvumise järgsel ajal on teenistusülesannete täitmisel hukkunud. (PM)

Politseinikud tulevahetuses

Alates politsei taasloomisest 1991. aastal kuni tänaseni on teenistuskohustuste täitmisel hukkunud 19 politseinikku ja üks piirivalvur. Viga on saanud kümmekond politseinikku.

•    1993. aasta 4. veebruaril hukkus 30-aastane vanemkordnik, kes läks Tallinnas appi naisele, keda mees ähvardas tulirelvaga. Kurjategija laskis politseiniku maha.

•    1993. aasta 26. novembril said jäägrikompanii ülema Asso Kommeri kinnivõtmisel Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel haavata keskkriminaalpolitsei töötajad Koit Pikaro ja Argo Aunapuu.

•    1994. aasta 18. märtsil tulistas Pärnu politseijaoskonnast põgenenud kurjategija bensiinijaamas politseinikku. Enne seda oli ta maha lasknud kaitseliitlase ja haavanud üliraskelt taksojuhti.

•    1994. aasta juunis tulistati Narva baaris kordnikku, kes suri.

•    1994. aasta 23. oktoobril tulistas kurjategija Tallinnas Lasnamäel mitu lasku rindu auto peatanud kriminaalpolitseinikule.

•    1994. aasta 15. detsembril hukkusid Järvamaal Mäos kaubaautot kontrollides liikluspolitsei büroo politseiinspektorid Argo Kivi (30) ja Marek Lemming (21), kui salakaupa vedanud kurjategija avas automaaditule. Tulevahetuses sai raskelt viga kolmaski politseiinspektor, Janek Tšeljadinov.

•    1995. aasta 2. augustil hukkus Jõhvi politseijaoskonna korrapidamisteenistuse 26-aastane politseiinspektor, kui talle tungis baaris kallale seltskond.

•    1996. aasta jaanuaris tulistas kurjategija Tallinnas Astangul teda vahistama tulnud kaitsepolitseinikku. Kaela tabamuse saanud kaitsepolitseinik laskis palgamõrvari kukkumise pealt maha.

•    1996. aasta 27. aprillil hukkus Tallinna Lasnamäe politseijaoskonna 33-aastane komissar Mart Laan. Laan jälitas Romeo Kaldat, kes maja trepikojas nurka aetuna tappis komissari.

•    1996. aasta 26. mai öösel tapeti Narvas politseijaoskonna korrapidamisteenistuse inspektor. Mees tapeti tema enda relvaga.

•    1999. aasta 28. oktoobril peatas Tallinna politseiprefektuuri nooreminspektor Maksim Karpov (24) kahtlasena tunduva takso, mille juht tulistas avatud autoaknast politseinikku, kes suri saadud vigastustesse.

•    1999. aasta 18. novembril tappis narkomaan Tallinnas röövi käigus ühe noormehe ja tulistas kohale saabunud juhtivinspektor Sergei Pärna, kes suri vigastustesse.

•    2004. aasta 25. novembril läksid politseinikud Tallinnas Õismäel kontrollima meest, kel olevat vööl pommitaoline ese. Mees tungis politseiautosse ja pani pommi plahvatama. Hukkus konstaabel Julia Gorbatšova, kolm politseinikku sai viga.

•    2006. aasta 6. mail sai Sauel viga politseinik, kes peatas joobes autojuhi. Juht ründas politseinikku, kes tulistas meest jalga. Seejärel toimunud rüseluses sai relva enda kätte autojuht, kes tulistas politseinikku reide.