Teadlaste armee kergitas Tartu muumiatelt saladuseloori

See suurem poiss suri 9–14-aastaselt 4.–2. sajandil enne Kristust. Tema jalgade juurde asetatud panuses olev pisike koerlane on aga poisist oma 1500 aastat vanem. Foto: Sille Annuk

Kuigi kahe väikese poisi muumiad on Tartu ülikooli kogudes olnud juba oma kakssada aastat ja neid on uurinud erinevad teadlased, tekitasid kauged külalised siiani palju küsimusi kuni selleni, kas tegu on ikka ehtsate muumiatega. 

Nüüd ühendasid asjatundjad jõud, et leida uusimate tehnoloogiate abil vastus või kinnitus paljudele küsimustele ja oletustele.

Geeniteadlased uurisid poiste DNAd, arheoloogid vaatasid nendega kaasas olnud tekstiile, keemikud analüüsisid tekstiilidel kasutatud värve, luuarheoloogid püüdsid leida nende luustikust vägivallamärke, kompuutertomograafiga uuriti kehade sisemust – nii loetles Tartu ülikooli kunstimuuseumi juhataja Jaanika Anderson vaid osa sellest, millega peamiselt Tartuga seotud teadlased on tänavu märtsikuu lõpust saati tegelenud.

Harukordsed

Tema sõnul ongi erakordne just see, et üheskoos töötab väga palju eri valdkondade asjatundjaid. Kuigi see võib näida kalli projektina, on Andersoni sõnul muumiatega tegelenud teadlased teinud kõik tööd vabatahtlikena. «Nende töötasu on see, et kui saame tulemuste põhjal valmis teadusartikli, on nad kõik selle kaasautorid,» lisas ta.

Praeguseks on teada, et ilmselt ei läinud poisid teise ilma vägivaldselt, kuid millesse nad siis ikkagi surid, ei julge teadlased väita.

Kuid väga täpselt saavad nad öelda, et poisid on pärit Rooma ajastust umbes 400–200 aastat enne Kristust. See on erakordne, kuna Andersoni sõnul pole Rooma ajastu muumiaid väga palju säilinud ega uuritud.

Lisaks poistele uurisid teadlased ka nendega koos olnud panuseid, mille puhul arvati, et neis on linnu ja koerlase muumia. Need oletused said osaliselt ka kinnitust: arvatava linnumuumia sees on tõesti näha luustiku katkeid ja pisike pamp vanema poisi juures on koer. Ent viimane pole pärit poistega samast ajastust, vaid on neist umbes 1500 aastat vanem.

Teavet tuleb juurde

Kaks väikest muumiat tõi paarsada aastat tagasi Eestisse Võrumaal asuva Väimela mõisniku Otto Magnus von Richteri orientalistist poeg Otto Friedrich. Noormehe surma järel kinkis isa poja reisidelt pärit 128 objektist koosneva kogu koos muumiatega 1819. aastal Tartu ülikoolile.

On teada, et väiksem muumia on 2–4-aastane poiss, suurem 9–14-aastane. Kuigi niivõrd vanade DNA-proovidega on seda raske tõestada, pole nad ilmselt omavahel sugulased.

Poisid on huvilistele välja pandud Tartu ülikooli peahoones asuva TÜ kunstimuuseumi muumiakambris. 15. novembril kell 17.15 ootab muuseum aga kõiki sinnasamasse seminarile, kus saab muumiate kohta teada rohkematki, kui seni on räägitud.

Väiksem poiss oli surres 2–4-aastane. Miks poisid surid, pole teada, ent vägivallamärke nende kehalt ei leitud. Foto: Sille Annuk