/nginx/o/2017/11/02/7276541t1hfa0b.jpg)
Kolm aastat tagasi augustis peatasid keskkonnainspektorid Alatskivil väikese kalatsehhi lähistel kaubiku, kust avastasid kastide viisi alamõõdulist koha. Ehkki masina roolis olnud mees asus hiljem kohtuistungitel väitma, et tegu on aasta varem kaaspüügina saadud saagiga, mis oli vahepeal külmutatud, tuvastasid inspektorid, et kala oli värske.
Eile seisis OÜ Kalma Kala ja OÜ Kalma Kaubanduse juhatuse liige Sergei Andrejev (45) kohtu ees. Õigusemõistja tunnistas ta süüdi, karistas teda ja tema ettevõtteid rahatrahviga ning nõuab riigi tuludesse 90 650 eurot tekitatud keskkonnakahju eest.
Tööstusliku kalapüügi käigus tuleb üksikute noorkalade püüdmist ikka ette. Sellist olukorda nimetatakse kaaspüügiks ning alamõõduliste isendite lubatud kaaspüügimäär on keskkonnanõuetes protsendina paika pandud.
Lubatud alamõõdulise koha kaaspüügimäär on mõrrapüügil viis protsenti, kinnitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Allar Nisu.
Kõnealusel juhul moodustasid saagi 69 täiemõõdulist (üle 45 cm) isendit ja 1913 isendit, kelle pikkus jäi vahemikku 25–30 sentimeetrit ning kaal oli keskmiselt 150 grammi. Niisiis polnud kaaspüügimäär sel korral mitte lubatud viis protsenti, vaid koguni 96 protsenti.
Seadusrikkumise avastasid inspektorid tavapärase kontrolli käigus umbes tund aega pärast kalade püüdmist, teatas Nisu. Alamõõdulist koha pole just lihtne müüa, sest nende avalik müük ajaks kalastamisest natukenegi teadvatel inimestel harja punaseks.
Lisakaristusena soovis prokurör sedagi, et kohus võtaks Andrejevilt õiguse töötada aasta jooksul kalurina.
Ebaseadusliku saagi saab aga kalatööstuses paigutada kalatoodetesse nii, et seda ei ole hiljem võimalik tuvastada. Menetluslikus mõttes ei oma kala realiseerimise küsimus otseselt tähtsust, leidis prokurör.
«Eeldatavasti sooviti kala realiseerida kummagi ettevõtte põhitegevuse raames,» ütles ta.
Kalateadlaste kinnitusel on kohapõlvkonnad Peipsis väga erinevad. Aegadel, mil röövkalade esmane toidubaas – tindi ja rääbise populatsioon – järsult vähenes, jäid nõrgaks ka kohapõlvkonnad. Hiljem, mil saakkala järves jälle rohkem, on ka noort koha arvukamalt. Nisu sõnutsi esitas prokuratuur kohtule kohapopulatsiooni analüüsi ühe tõendina.
Prokurör taotles kohtuvaidluste ajal Andrejevile kahe aasta pikkust tingimisi vangistust. Lisakaristusena soovis prokurör sedagi, et kohus võtaks talt õiguse töötada aasta jooksul kalurina.
Tartu maakohus tunnistas Andrejevi, Kalma Kaubanduse ja Kalma Kala süüdi loodusliku loomastiku kahjustamises, kuid mõistis Andrejevile 2500-eurose rahalise karistuse tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Kalma Kalale mõisteti 7500-eurone tingimisi karistus sama pika katseajaga. Kalma Kaubandusele mõisteti 10 000-eurone rahaline karistus.
Keskkonnakahju hüvitamiseks peavad süüdistatavad Eesti Vabariigi kasuks maksma 90 650 eurot. Nii suure summani jõudis keskkonnainspektsioon seetõttu, et alamõõdulise kala püügi eest korrutatakse trahvimäär vastavalt reglemendile koefitsiendiga viis.
Sundraha peavad kõik kolm osalist tasuma 705 eurot. Kuna Andrejev on mõlema ettevõtte juhatuse liige, siis kohtuotsuse järgi peab ta korraldama üle 100 000 euro maksmise riigi tuludesse.
Seda peab Andrejev tegema kuu aja jooksul, vastasel juhul alustab kohtutäitur täitemenetlust ja ettevõtete vara võib minna haamri alla.
Kohtunik Ene Muts lausus otsust ette lugedes, et esitatud tõendite järgi on Andrejevi süü tõendatud. «Juhatuse liikmena sai süüdistatav teha otsuseid, mida ja kuidas teha kalapüügil,» sõnas ta.
Ehkki otsus tuli prokuröri nõutust leebem, ohkas Andrejev otsuse ettelugemise ajal mitu korda sügavalt.
Kohtunikule kinnitas ta istungi lõpus, et kavatseb kasutada oma põhiseaduslikku õigust otsust edasi kaevata. Seda on tal võimalik teha seitsme päeva jooksul.
Apellatsiooni plaanib esitada ka prokurör, kelle hinnangul jäi karistus keskkonnakahju arvestades liiga leebeks.