Eile seisis OÜ Kalma Kala ja OÜ Kalma Kaubanduse juhatuse liige Sergei Andrejev (45) kohtu ees. Õigusemõistja tunnistas ta süüdi, karistas teda ja tema ettevõtteid rahatrahviga ning nõuab riigi tuludesse 90 650 eurot tekitatud keskkonnakahju eest.
Enamik liiga väikesed
Tööstusliku kalapüügi käigus tuleb üksikute noorkalade püüdmist ikka ette. Sellist olukorda nimetatakse kaaspüügiks ning alamõõduliste isendite lubatud kaaspüügimäär on keskkonnanõuetes protsendina paika pandud.
Lubatud alamõõdulise koha kaaspüügimäär on mõrrapüügil viis protsenti, kinnitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Allar Nisu.
Kõnealusel juhul moodustasid saagi 69 täiemõõdulist (üle 45 cm) isendit ja 1913 isendit, kelle pikkus jäi vahemikku 25–30 sentimeetrit ning kaal oli keskmiselt 150 grammi. Niisiis polnud kaaspüügimäär sel korral mitte lubatud viis protsenti, vaid koguni 96 protsenti.
Seadusrikkumise avastasid inspektorid tavapärase kontrolli käigus umbes tund aega pärast kalade püüdmist, teatas Nisu. Alamõõdulist koha pole just lihtne müüa, sest nende avalik müük ajaks kalastamisest natukenegi teadvatel inimestel harja punaseks.
Lisakaristusena soovis prokurör sedagi, et kohus võtaks Andrejevilt õiguse töötada aasta jooksul kalurina.
Ebaseadusliku saagi saab aga kalatööstuses paigutada kalatoodetesse nii, et seda ei ole hiljem võimalik tuvastada. Menetluslikus mõttes ei oma kala realiseerimise küsimus otseselt tähtsust, leidis prokurör.
«Eeldatavasti sooviti kala realiseerida kummagi ettevõtte põhitegevuse raames,» ütles ta.
Kalateadlaste kinnitusel on kohapõlvkonnad Peipsis väga erinevad. Aegadel, mil röövkalade esmane toidubaas – tindi ja rääbise populatsioon – järsult vähenes, jäid nõrgaks ka kohapõlvkonnad. Hiljem, mil saakkala järves jälle rohkem, on ka noort koha arvukamalt. Nisu sõnutsi esitas prokuratuur kohtule kohapopulatsiooni analüüsi ühe tõendina.