/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7276535t1hf47a.jpg)
Tartu lennujaamast tehakse liinilende praegu ainult Helsingisse, tänavu suvel võttis lennujaam nõuks uurida, millised sihtkohad võiksid siit lendajatele veel huvi pakkuda.
Tartust lendajad tahaksid otse ka Stockholmi, Riiga ja Kopenhaagenisse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahkuvate reisijate küsitlusel andis vastuse 527 inimest ja selgelt joonistus välja, et üle kahe kolmandiku neist lendab Helsingist edasi.
Ära märgiti tervelt 75 jätkulendude sihtkohta, kuid teistest rohkem lennati Stockholmi, sinna oli teel 6,7 protsenti reisijatest.
Kopenhaagen üllatas
Ankeedis anti vastata ka küsimus, millist otselendu vastajad kasutaksid. 39 protsenti vastas Helsingisse, 19 protsenti Stockholmi, 17 protsenti Riiga ja 10 protsenti Kopenhaagenisse.
Tartu lennujaama juhataja Argo Annuk ütles, et Kopenhaageni esile kerkimine oli mõneti üllatav, sest ta ise oleks arvanud Müncheni esiletõusu.
Tulemused julgustavad aga edasises töös tegema kalkulatsioone, milliseid sihtkohti lennuettevõtetele välja pakkuda, näiteks Stockholmi liini plusse ja miinuseid Nordica positsioonilt läbi mängima. Teisalt on nüüd ka Finnairiga liini arendamist arutades uusi seisukohti abiks võtta.
Argo Annuki sõnul oli üllatav, et akadeemilistel eesmärkidel tehtavate lennureiside osakaal oli väga väike: neid oli vaid 2,5 protsenti.
«Tuleb ju arutada ka seda, millised on kaasmõjud – kui palju uus liin võiks mõjutada praegust liini. Kas me toome lennujaamale lisatulu või lihtsalt viime vedaja vahetuseni,» rääkis Annuk. «Kõige olulisem oli teada saada, kuhu meie klient lennata tahab ja kes ta on.»
Suhteliselt võrdselt on küsitluse järgi lennujaama klientide hulgas Eesti ja Soome elanikke ning muude riikide elanikke.
Omakorda tuleb välja, et lennureiside eesmärgid on üsnagi erinevad. Eestlased lendavad väga suurel määral töö pärast, Soome elanike hulgas on tähtsal kohal puhkuselennud.
Annuki sõnul oli üllatav, et akadeemilistel eesmärkidel tehtavate lennureiside osa oli väga väike: neid oli vaid 2,5 protsenti. Ent argumentatsioonis, miks lennuühendusi vaja on, tõusevad esikohale ülikoolide vajadused.
Siinkohal tuleb aga märkida, et küsitlus oli mais ja seejärel juulis-augustis.
Vilets bussiühendus
Veel joonistus välja, et viiendiku püsiklientide arvele langeb üle poole kõigist lennureisidest. See Argo Annuki sõnul siiski üllatus ei olnud, sest püsilendajad on väikeses lennujaamas teada niigi.
Lennujaam uuris ka lendamisega kaasnevat.
Selgus näiteks, et kolmandik reisijatest tuleb lennujaama taksoga, kümnendik pargib lennujaamas, aga ühissõiduki valib vaid viis protsenti.
Kõikvõimalikest teeninduse aspektidest teenis lennujaama ühistranspordiühendus konkurentsitult madalaima hinde – 3,64, hindamine käis viiepalliskaalal.
Alla nelja jäi veel hinnang infomonitoridele ja info kättesaadavusele üldiselt. Kõige kõrgemad hinded said töötajate viisakus, registreerimislaua abivalmidus ja üldine turvatunne.
/nginx/o/2017/11/02/7276537t1h30e9.jpg)