:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7275743t1h8fff.jpg)
Mõne nädala eest leidis number viis linnaliinibussis aset ehmatav vahejuhtum, kui viimse piirini täis tuubitud bussis kukkus õhupuudusest kokku noor naisterahvas. Õnneks juhtusid bussis olema kaks meditsiinitaustaga inimest, kes osutasid naisele kiiresti esmaabi ning kutsusid Riiamäe peatusesse kiirabi.
Üks kahest abistajast, noor mees, kes soovis jääda anonüümseks, on igahommikune busside number üks ja viis kasutaja. Need liinid saavad alguse Annelinnast ning olukord, kus sõitjad peavad end bussis tundma nagu kilud karbis, on mehe sõnul juba nii loomulikuks muutunud, et kui eelmisel nädalal olid olud koolivaheaja tõttu pisut lahedamad, tundus see omal kombel lausa veider.
«Kuid kas see ikka peaks olema loomulik ning kas busside uksele tuleks siis panna hoiatav silt, et vanadel inimestel ja nõrgema tervisega inimestel palutakse bussi teatud kellaaegadel mitte kasutada?» küsis mees irooniliselt.
Eriti teravaks on probleem tema sõnul muutunud just tänavu sügisel ning täiesti tavaline on see, et kesklinna peatustest polegi võimalik bussi peale pääseda.
Number viis buss, mis läbib ühena vähestest ka Nooruse tänava ülikoolilinnakut, sõidab tipptunnil kahekümneminutise intervalliga, seega ei jää muud üle, kui oodata ja loota, et ehk järgmise bussiga läheb paremini. «Teisipäeval ei mahtunud ma taas peale ja jäin maha,» poetas mees.
Kas busside uksele tuleks panna hoiatav silt, et vanematel ja nõrgema tervisega inimestel palutakse bussi teatud kellaaegadel mitte kasutada, küsis mees irooniliselt.
Selline olukord on tema hinnangul täiesti ebainimlik ning põhjustatud linnavalitsuse tegemata tööst, sest Annelinnas ühe ropsuga täituvad bussid pole ju mingi tänane uudis, vaid ammu teada asi.
Ta on murega pöördunud ka linnavalitsuse spetsialistide poole, kuid tema väitel pole sealt kuigi konstruktiivset suhtumist tunda ning linnalt saadud sõnum on olnud selline, et nemad midagi ette võtta ei saa.
Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Martin Nelis, kes koordineerib ja lahendab ka linna ühistranspordiga seotud küsimusi, ütles esmalt, et ühelt poolt on ju positiivne, et ühistransporti nii palju kasutatakse, kuid mõistagi teeb tipptunniaegne olukord neilegi muret ning on väga kahetsusväärne, kui keegi täistuubitud bussis teadvuse kaotab.
Kuid ta rõhutas korduvalt, et nende käed on seotud: linn on tellinud vedajalt kindla arvu liinikilomeetreid (3,6 miljonit kilomeetrit aastas – toim) ning selle piires tuleb toimetada.
«Muidugi oleks ideaal, et paneks suured bussid ja rohkem ja tihedamalt, aga meile tuleb eelarve summa vastu, millest me üle sõita ei saa,» laiutas Nelis käsi.
Siiski terendab tunneli lõpus valgus. Nimelt paneb linn suuri lootusi praegu töös olevale liinivõrgu analüüsile, mis peaks Tartu bussiliikluse optimeerimisse jõulise panuse andma. Analüüsi teevad Tartu ettevõte Positium ning Soome WSP-Finland.
Kui tartlased valmistavad ette kohapealsed andmed ja töötlevad need sobivale kujule, siis soomlaste ülesanne on nende andmete põhjal modelleerida kolm liinivõrgu stsenaariumit, millest linn valib lõpuks välja sobivaima.
Positiumi Eesti müügijuht Laura Altin märkis, et nemad on oma töö juba lõpetanud ning soomlased on esimesed mudelidki valmis saanud.
Päevapealt aga midagi muutumas ei ole, sest lepingu järgi peab lõplik analüüs valmis saama järgmise aasta 31. maiks. Ning millal nii kaugele jõutakse, et liinivõrk soomlaste ettepanekute järgi ka ümber kohendatakse, on veel omaette küsimus.
Senikaua võib tipptundidel bussidesse kiilutud inimesi lohutada aga Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu punkt, mille järgi peavad pooled Tartu arengu kiirendamisel ülioluliseks bussiliinide ja -graafikute teaduslikku läbitöötamist ning inimeste vajadustega vastavusse viimist.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)