Lapsed enam naljalt Kaagveres küla peal ringi ei hulgu

Et Maarjamaa hariduskolleegiumi lapsed oma vaba aega mõistlikumalt sisustaksid, ootab tööõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja ning ühe rühmamaja kasvataja Aleksei Zamõšnikov neid õhtuti enda klassi puutööringi. Sotsiaaltöötaja Ülle Vene kiitis, et lisaks käib Zamõšnikov poistega kalal. Foto: Sille Annuk

Maarjamaa hariduskolleegiumi poisid hakkasid peale kooli Luunjas maadlustrennis ja Tartus kalastusringis käima, tüdrukud on vabatahtlikeks Tartu koduta loomade varjupaigas. Selleks et õpilased ülejäänud vabal ajal rumalusi ei teeks, saavad nad puitu ja savi voolida või hoopis kangastelgedel vaipu kududa.

Pärast septembris lahvatanud Kaagvere külaelanike ja Maarjamaa hariduskolleegiumi töötajate pahameeletormi koolidirektori ametist lahkunud Maire Reesti asemel ajutiselt koolijuhi ameti üle võtnud Pille Vaiksaar on kuu jooksul kuulanud ära kõigi koolitöötajate mured ning asunud nendega koos olukorda parandama. Laste vaba aja mõistlik sisustamine on üks samm, mis on koolis kaose ärahoidmiseks astutud.

Pinged on maas ja õhkkond märgatavalt rahulikum ning paistab, et kõik liigub ülesmäge, kinnitasid Tartu Postimehega vestelnud töötajad. «Inimesed on rahulikumad ja tasakaalukamad ja see mõjutab ka laste käitumist,» sõnas kooli sotsiaaltöötaja Ülle Vene.

Tema sõnul jagub nüüd ka lastele rohkem individuaalset tähelepanu ja kui keegi korda rikub, ootab teda ees vestlus direktoriga. «Täie austuse juures, ta on igal õhtul hiliste tundideni koolis ja tõesti südamega asja juures, et taastada töörahu,» rääkis Vene Pille Vaiksaarest.

Ise lõhud, ise parandad

«Oleme pannud rõhu sellele, et lastel oleks iga päev mõtestatud tegevust ja et nende ümber oleks stabiilne personal,» rääkis Vaiksaar ise. Lisaks on lapsed pandud oma tegude eest vastutama. Kui näiteks keegi lõhub tooli ära, on eesmärk, et ta selle ise puutööklassis ära parandaks.

Uuel nädalal on plaanis hakata lastele pakkuma hommikusööki rühmamajades selle asemel, et nad kõik kohe päeva alguses koolisööklasse koguneksid. Nii tuleb neil ise laud katta ja enda järelt koristada.

Töötajad, kes Pille Vaiksaart südamest kiidavad, ei tahaks teda ennast koolist ära lastagi, mistõttu on latt uue direktori jaoks kaunis kõrgeks aetud.

Eile Tapal Maarjamaa hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses viibinud Vaiksaar sai sealt hea mõtte, mida Kaagvereski võiks kaaluda: rühmad hakkavad võistlema rändkarika nimel, mis antakse igal nädalal neile, kes oma maja kõige paremini korras hoiavad.

«Kui nad ise tegelevad maja kaunistamise ja korrashoiuga, hoiab see ehk ära, et seda kõike lõhutakse,» loodab ajutine koolijuht.

Eile lõppes konkurss kooli uue direktori leidmiseks. Kuigi kandideerida võis südaööni, oli kella 15ks haridus- ja teadusministeeriumile laekunud üheksa avaldust. Pille Vaiksaare eesmärk on seada uue inimese tulekuks asjad sellisesse korda, et direktoril oleks aega sisse elada ja töötajatega tutvuda, selle asemel, et hakata kohe tulekahjusid kustutama.

«Minu südameasjaks on see, et saame rongi ilusti liikuma, et uuel juhil oleks lihtsam tulla siia veduriks,» sõnas Vaiksaar. Tõsi, töötajad, kes Vaiksaart südamest kiidavad, ei tahaks teda ennast koolist ära lastagi, mistõttu on latt uue direktori jaoks kaunis kõrgeks aetud.

Politseid ei vaja

Lõuna prefektuuri Tartumaa konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Triinu Kabel tõdes, et kui kooliaasta alguses sai politsei nädalas korra või paar Kaagvere külast väljakutse, siis viimastel nädalatel pole külaelanikel korrakaitsjate abi vaja läinud. Küll aga käib ta oma iganädalastel visiitidel koolis, et pidada lastega ennetavaid vestluseid.

«Praegu ütleks, et personal on oma sisekliimaga väga tublisti hakkama saanud ja kohe on näha muutust,» sõnas Kabel. Ta lisas, et septembrikuised rahutud ajad võisid olla seotud ka kooliaasta alguse tuhinaga ning selle raugemine on osalt loomulik.

Kuna koolis on endiselt palju töökohti täitmata, on Pille Vaiksaar saanud haridus- ja teadusministeeriumilt personalikuludeks lisaraha, et maksta praegustele töötajatele ületunnitöö ja selle eest, kui keegi annab endast rohkem, kui temalt oodatakse.

Tõsi, viimase kuu jooksul on mõni laps siiski ka üle tara lipsanud ja püüdnud küla peale joosta, ent kooli töötajad on nad kiiresti tagasi toonud. Ülle Vene sõnul on kolm poissi, kes Kaagveres tihti küla peale kippusid, saadetud õppima Valgejõe keskusesse, seal elavad lapsed kortermajas, millest plehkupanek on palju keerulisem.

Kaagveres õppivaid lapsi iseloomustab soov kohe oma töö tulemust näha. Keraamikaringis savi voolides saavad nad suurema vaevata midagi ise luua. Foto: Sille Annuk