Abilinnapea kutsub debatile Uueturu pargi üle

​Valimiste kära summutas tähtsa ideevõistluse, millega otsiti senisest tegevus- ja elurikkamat lahendust pargi-alale, mis ühtpidi jääb kaubamaja ja Vanemuise teatri, teistpidi aga Riia ja Vanemuise tänava vahele. Seda kutsutakse Uueturu pargiks.

Žürii, mida juhtis abilinnapea Jarno Laur, ei jõudnud võitja väljakuulutamiseni. Nagu Laur selgitas, tekkis žüriiliikmetel kaks favoriiti, mis aga on väga erinevad. Laur ütles, et ilmselt on enne lõplikku valikut õige uurida, kumb lahendustest linlasi rohkem kõnetab.

Üks esile tõusnud töö kannab märgusõna «Kant» ja on Lauri iseloomustuse järgi rohkem suurlinlik variant. 

«See toob juurde puid, aga sellises vormis, et need moodustaksid Küüni tänava äärde justkui hoonemahu,» selgitas ta.

«Arhitektid kasutavad ära maapinna profiili ja toovad mängu ka vee. Suhteliselt hästi on see töö sidunud teatri ja ülejäänud väljaku. Ülikooli tänava otsas säilib küll senine liikluskorraldus, kuid liiklusvaesel ajal toimib see väljaku jätkuna,» rääkis Laur.

Ta nentis, et seda saab valida, millised puud Küüni tänava äärde tulevad: võibolla ei pea olema just kased, võivad olla ka kirsid, mis kevadel õitsevad. Ala keskele moodustub aga väljak, osaliselt muruga, osaliselt kivisillutisega.

Erinevad valikud

Teine esile tõusnud lahendus «Palett ja ballett» on selle vastand. «On vahvad värvilaigud ja see toob Pallase temaatikat sisse,» iseloomustas Laur. «Näeb välja nagu kääbikla, aga pigem heas mõttes kääbikla. Pisikesed künkad.»

Niisiis on žürii lemmiktöödes kaks suunda ja Lauri meelest oli žüriil õige hoog maha võtta, sest peaks pidama avalikku debatti, millist ruumi me sinna ikkagi tahame.

Kas tulemuseks on tegevusväljak või tegutsemise ja olemise lusti pakkuv pargiala, sellest tulebki valik teha. 

«Tahtsime vabaneda läbikäiguala tähendusest ja anda rohkem platsilikku olekut. Praegu on see lihtsalt suvaliselt tõmmatud kõnnitee. Aga mõlemad variandid on teostatavad ning kujundavad selle ruumi ümber, ja erinevalt,» sõnas ta. «Maastikuarhitektid on andnud võimalused kätte. Arutlegem siis nende võimaluste üle. Ükskõik kumb variant valida, hea saab ikka ja teistmoodi saab ka.»

Ometigi pole kumbki töö tema sõnul nii valmis, et ei peaks midagi edasi arendama. Kui bussiputka oli vajalikul määral olemas kõigis töödes, siis Küüni tänava lilleturg jäi kasinaks ja selget edasiminekut ei olnud.

Sõelale jäi veel kolm tööd, mis aga Lauri sõnul ei ole nii kõnekad.

««Risttee» tegeles palju sellega, et kujundas punase vaiba otse teatrisse, ja tunnustada tuleb, et nad olid kõige enam tegelenud väikevormide ja lillelettidega,» ütles Laur. «Mängitud on ka reljeefiga: künkad ja lohud. Kas see ala peale läbikulgemise midagi enamat tegema kutsub – ei ole kindel.»

Ägedaks nimetas Laur kavandit «Saalituba», mis on väga isemoodi. «Kuid me ei taha uut Raekoja platsi,» nentis Laur. 

Ning vahvana mõjub ka kavand «Triangel», kus kogu plats on kombineeritud kolmnurksetest motiividest. «Kas meil just bambus kasvab, on iseasi, aga seda on ilmselt kõige kulukam ehitada ja hooldada,» ütles Laur.

Debatti on vaja

«Mina arvan, et lehelugeja võiks avaldada arvamust, millist väljakut ta tahab, ja võiks õhutada debatti,» sõnas ta. «Küsimus on, milliseks tegevuseks. See ala peab tulema aktiivsesse kasutusse, peab säilitama poolpargiliku-poolplatsiliku olemuse ja pakkuma rohkemat kui läbikulgemise ruum.»

Tagasi üles