Tartu vallavanema Aivar Soobi kehast käis läbi jõnksatus sel hetkel, kui kohtunik Heli Sillaots jõudis eile hommikul Tartu kohtumajas otsuse ettelugemisega järgmisesse punkti: tunnistada süüdi Aivar Soop toimingupiirangu rikkumises ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega. Kuid see oli üksnes esimene osa kohtuotsusest.
Vallavanem jäi kohtus süüdi
Veel karistas kohus Soopi omastamise eest. Lisakaristusena ei tohi Soop töötada enam Tartu vallavanemana ega ka ühelgi teisel avaliku võimuga seotud juhtival ametikohal.
Kohus prokurörist karmim
Karistusajast kantuks luges kohus ühe eelvangistuses viibitud päeva. Vangi ei pea Soop 11 kuuks ja 29 päevaks siiski minema, kui ta käitub aasta pikkuse katseaja jooksul ontlikult.
Mis puudutab määratud karistust, siis kohus otsustas vallavanemat nuhelda prokuröri nõutust karmimalt. Esmaspäeval peetud kohtuvaidluses taotles riiklik süüdistaja prokurör Marge Püss karistuseks 25 964 euro suurust rahatrahvi. Otsuse saab Soop siiski seitsme päeva jooksul edasi kaevata.
Süüdistuse järgi tegi Soop ajavahemikus 2013–2015 tehinguid sihtasutusega Emajõe Jõeriik, mille nõukogu liige ta ise on.
Kuna vald kahjunõuet ei esitanud, kasutas kohus seadusepügalat, mis võimaldab süüdistatavalt nõuda vallale tekitatud kahju hüvitamist riigi tuludesse.
Lepinguid lasi ta allkirjastada kahel vallavalitsuse töötajal, viibides ise samal ajal samas ruumis. Sellest nähtuvalt andis Soop endale kohtu hinnangul aru, et ta ei tohi sõlmida lepinguid asutustega, millega ta on ise seotud. Lepingutega kanti vallaeelarvest välja üle 144 000 euro, millest vald sai hiljem tagasi ligi 90 000 eurot. 54 115 eurot jäi kohtu arvutuste kohaselt aga tagasi saamata.
Tartu vallavolikogu jäi arvamusele, et omavalitsus pole Soobi tegevusest kahju saanud. Kohus sellega ei nõustunud ja asus seisukohale, et Soobi süü on piisavalt tõendatud, nagu ka tema tegevusest tingitud varaline kahju vallale.
Kuna vald kahjunõuet ei esitanud, kasutas kohus seadusepügalat, mis võimaldab nõuda süüdistatavalt vallale tekitatud kahju hüvitamist riigi tuludesse. Nii pandi Soobile kohustus tasuda 54 115 eurot riigieelarvesse. Menetluskuludena tuleb Soobil tasuda veel 705 eurot.
Kriminaalasja koosseisu kuulub ka omastamise episood. Nimelt tankis ta süüdistuse järgi aastail 2013 ja 2014 oma isiklikku sõiduautosse ja kanistritesse ebaseaduslikult üle 200 euro eest kütust, mille eest ta tasus Tartu valla kütusekaardiga. Soobi selgitused kütuse kulutamise kohta lahknesid uurimise eri etappides, sedastas kohtunik.
Väited, et isiklikku autot kasutas Soop ajal, mil tööauto oli remondis, lükkas õigusemõistja ümber põhjendusega, et vähemalt kahel korral on tankimise ajal valvekaamerast näha Soobi ametiauto.
Väidet, et Lätti sõites võttis vallavanem kütuse kanistritega kaasa, ei pidanud kohus usutavaks. Hiljuti maksis vallavanem vallakassasse 170 eurot kütuse eest tagasi.
Soop ise jäi lõpuni arvamusele, et ta ei ole milleski süüdi ning on teinud kõike valla hüvanguks. Küsimusele, kas ta kaebab kohtuotsuse edasi ja kas ta jätkab vallavanemana, lubas Soop vastata siis, kui ta on kohtuotsusega tutvunud.
Prokurör Marge Püss oli kohtuotsusega rahul ega plaani seda edasi kaevata. Ta pidas tõenäoliseks, et Soop soovib edasi minna ringkonnakohtusse.
Varem Tartu volikogu juhtinud ja äsja uue Tartu vallavolikogu juhiks valitud Üllar Loks ütles Tartu Postimehele, et nelja omavalitsuse ühinemiskokkuleppe järgi leitakse uus vallavanem konkursiga.
Esialgu tegeleb volikogu siiski pakilisemate asjadega, nagu vallavalitsuse struktuur ja volikogu komisjonid, et saaks paika, kuidas Tartu valda tulevikus juhitakse.
Vallavanem konkursiga
Vallavanema konkurss kuulutatakse välja tõenäoliselt novembris. Küsimusele, kas ka senine vallavanem saab kandideerida, vastas Loks, et seda otsustab volikogu. «Kui kohtuotsus sellisena jõustub, on selge, et ta enam kandideerida ei saa.»
Loksi sõnul tuli kohtuotsus talle üllatusena. Ta leidis, et Tartu vald ei ole Aivar Soobi tegevusest kahju saanud, ja tõdes, et sel jäi Emajõe Jõeriigiga toimetades vajaka lihtsalt juriidilisest tarkusest. Nüüd on vald palganud juristi, et asjaajamine oleks kvaliteetsem. Läbipaistvuse parandamiseks kavatsetakse hakata volikogu istungeid interneti kaudu üle kandma.