Kaspar Koort: põhimõtted ja paljas perse

Foto: Margus Ansu

Kui edaspidi peaks keegi huvi tundma, kust ma pärit olen, siis seda minu keel küll ütlema ei väändu, et Peipsiääre vallast. Ainuõige olnuks Kodavere, kuid selle võimaluse nullis ühe vallavanema jonnakus.

Nädala eest kogunes Alatskivi lossis esimest korda uue Peip­siääre ühendvalla volikogu. Üle Eestimaa käinud tormituuled olid viinud alevikust elektri, nõnda et toimetada tuli praksuva kaminatule ja küünalde valgel. Romantiline, kas pole?

Ent oli üks mees, kes romantilistel tundmustel enda üle võimust võtta ei lubanud – viimaseid päevi Pala vallavanema ametit pidav Jozsef Weinrauch. Nagu kirjutas kohapeal viibinud kolleeg Eili Arula, kujunes volikogust Weinrau­chi monoetendus. Ta oli märkinud kuuldavalt ära kõik sõnavääratused, aga ka korralduslikud üksikasjad, mis tema hinnangul olid vigased või sootuks õigustühised.

Kõige krooniks keeldus Weinrauch tagasiastumispalve esitamisest. «Pala vallavolikogu on mind oma valla juhiks valinud ning mingit Peipsiääre valda ma ei tunnista,» teatas ta.

Olen ise Palal sündinud ja kasvanud ning kuigi elan juba aastaid mujal, olen kodukandi elul ikka silma peal hoida. Jozsef Weinrauch – kohalikele lihtsalt Joss – oli haldusreformile kategooriliselt vastu algusest peale. Pole asja, millega me ise hakkama ei saaks, aga ümberringi on kõik vaesed nagu kirikurotid, kõlas tema mantra. 

Kui sundliitmine selgemalt terendama hakkas, lubas ta läbi käia kõik kohtud, et Pala iseseisvus säiliks. Ime veel, et ta valla piiride kaitseks külarahva seas sundmobilisatsiooni välja ei kuulutanud.

Ometi on tulemus selline, nagu vähegi mõtlemisvõimet omavad inimesed juba algusest peale arvata võisid: kunagise Kodavere kihelkonna territooriumil moodustasid ühendvalla Alatskivi, Vara ja Peipsiääre vald ning lõpuks sundliideti nendega ka Pala vald ja Kallaste linn. 

Ning siin on koht, kus Weinrauch peaks praalimise ära lõpetama. Juba läinud aasta alguses esitas Alatskivi vald kõigile nimetatud osalistele ettepaneku vabatahtlikuks liitumiseks. Weinrauch saatis kõik kuu peale – ja kuuldavasti eraviisiliselt veelgi tumedamatesse kohtadesse – ning mängis sellega nurka nii enda kui kogu Pala valla. Õigemini jäi lõpuks mulje, et enda arvates oli ta ise Pala vald.

Ilma jäädi ühinemistoetusest, kuid mis veelgi tähtsam – ilma jäädi võimalusest piirkonnale olulistes otsuses kaasa rääkida. Pala kui Weinrauchi sõnade järgi Peipsi ääre klantsvald võinuks saada kogu protsessi juhtoinaks; oleks saanud teistelegi õpetada, kuidas elada võlgu võtmata ning nii, et elanikud oleksid õnnelikud ega kipuks linna hõlpsama elu peale.

Arvestades Weinrauchi vägevat poliitilist kapitali Pala vallas – valimistel kogus ta uue valla parima häälesaagi (130) –, olnuks ta ilmselt tõsine kandidaat ka vallavanema ametikohale.

Narva jõe kaudu on Peipsi ühendatud ju ka Läänemerega, ehk oleks siis tasunud nimeks võtta hoopis ambitsioonikamalt kõlav Läänemereääre vald?

Ent. «Mul on põhimõtted!» raius Weinrauch viimase võimaluseni. Kindlasti teeb põhimõtetest kinnipidamine au, ent kas ta tõepoolest uskus, et on mingigi võimalus, et Pala jääks haldusreformi järel iseseisvaks? Vald, kus elab alla 1100 inimese ning mis asub Tallinna meepottidest piltlikult valgusaastate kaugusel …

Mis mind aga selle asja juures aga eriliselt nörritab, on see, et Weinrauchi põikpäisuse tõttu heitsid Vara, Alatskivi ja Peip­siääre prügikasti ühendvallale esiti planeeritud Kodavere valla nime.

Põhjendusega, et kui Pala kõrvale peaks jääma, jääb valla piiridest välja ka Kodavere hajaküla ja see ei lähe mitte, et vald kannab selle küla nime, mis nende territooriumil ei asugi. Nii põrutati lauale hoopis Peipsiääre ja seda nime vald nüüd kannabki.

Siinkohal pean Weinrau­chiga – küll pisut teises sõnastuses – nõustuma ning ütlen, et Peipsiääre-nimelist valda mina ei tunnista. Ainuõige olnuks Kodavere, mis mujalt pärit otsustajatele võib tunduda ajast ja arust, kuid kohalike jaoks kannab tõepoolest sügavamat sisu ja tähendust.

Peipsiääre tuli valla nimena kasutusele saja aasta eest, kui ühise omavalitsuse alla koondati järveäärsed vene kalurikülad. Selliselt on Peipsiääre igati põhjendatud geograafiline määratlus, ent miks peaks end peipsiäärelasena tundma uue valla need paljud elanikud, kes elavad järvest näiteks kahekümne kilomeetri kaugusel Varal? Narva jõe kaudu on Peipsi ühendatud ju ka Läänemerega, ehk oleks siis tasunud nimeks võtta hoopis ambitsioonikamalt kõlav Läänemereääre vald? Või et servapidi piirnetakse Tartu vallaga, kõlaks ju väga uhkelt ka Tartuääre vald?

Igal juhul – kui edaspidi peaks keegi huvi tundma, kust ma pärit olen, siis seda minu keel küll ütlema ei väändu, et Peipsiääre vallast. Ja miskipärast usun, et samal meelel on ka paljud Alatskivi ja Vara vallas sündinud inimesed.

Ent mis siin enam rusikatega vehelda. Kui Weinrauch ka tegelikult Pala inimestest hoolib, siis soovitan tal muutunud reaalsusega leppida ning hakata tegelema sisuliste asjadega. Kuigi see on vist keeruline, kui sul pole jäänud muud kui põhimõtted ja paljas perse.

Nii toimub täna volikogu teine istung, kus vallavanemaks nimetatakse suure tõenäosusega senine Peipsiääre vallavanem ja Kallaste linnapea Aleksandr Širokov. Kuulduste kohaselt peab Weinrauch plaani Širokovile midagi eesti keele eksami laadset korraldada.

Kui ta seda tõepoolest teeb, siis palju õnne klounistaatuse kinnistumisel.