Uus koalitsioon lubab Tartusse jalgpallihalli

Jalgpallihall või kuppel kahe aasta eest rekonstrueeritud Annelinna kunstmuruväljakule? Tartu linnapea Urmas Klaas (vasakpoolsel pildil väravat löömas) tõdes, et esimene variant meeldiks jalgpalluritele kindlasti rohkem, sest siis tekiks juurde ka uusi väljakuruutmeetreid.

FOTO: Andres Haabu / Kristjan Teedema

Tundub, et Tartu jalgpallirahva kauaaegne unistus jalgpallihallist hakkab lähematel aastatel tõelisuseks saama. Nimelt on pühapäeval allkirjastatud Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingus must valgel kirjas: rajame ilmastikukindla jalgpallihalli, et parandada jalgpallitreeningute kvaliteeti. 

Jalgpallihalli või talveks pneumaatilise kupliga kaetava vutiplatsi vajadusest on Taaralinnas räägitud pikalt. Paraku pole siinmail juttudest kaugemale jõutud, samal ajal kui Tallinnas on juba kaks halli ning kolm kuppelväljakut. 

Harjutamise tõhususe mõttes on suur vahe, kas pooleteise tunni pikkust treeningut tehakse kuivades ja kaitstud oludes või keset tormi-iile, vihm, lörts või lumi krae vahele sadamas.

Koostöö alaliiduga

Tartu linnapeana jätkav Urmas Klaas kinnitas, et uus koalitsioon on väga selgelt teadvustanud vajaduse, et meie jalgpalluritel peab olema ilmastikukindel jalgpallihall. 

See oli sees nii Reformierakonna, Keskerakonna kui ka lõpuks opositsiooni jäänud sotsiaaldemokraatide valimisplatvormis.

«Igal juhul tuleb see rajada, aga praegu on lahtine, kuhu see tuleb ja milline see täpselt on,» rääkis Klaas. Ta lisas, et on vara öelda, kas see võib tähendada Annelinna kunstmuruväljaku ehitamist selliseks, et sinna oleks võimalik paigaldada pneumaatiline kuppel, või ikkagi halli rajamist mõnda teise piirkonda.

«See on edaspidise planeerimise küsimus, kindlasti tahame siin teha koostööd jalgpalliliiduga, et võimalikult hea lahendus leida,» lausus Klaas. Ta nõustus, et jalgpallurid eelistaks kindlasti halli, sest see tooks juurde ka uusi väljakuruutmeetreid, mida Tartus praegu selgelt napib.

Vutiplatside defitsiit

Reformierakonna nimekirjas volikokku valitud JK Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik tõdes, et esmalt on tarvis analüüsida oma võimalusi ning kaaluda halli ja kuppelväljaku plusse ja miinuseid, kuid ikkagi tuleb arvestada, et nii või naa vajab Tartu juurde uusi vuti­­platse.

Seega poleks tema arvates pikas perspektiivis mõttekas katta Annelinna või Sepa kunstmurustaadionid täispuhatava kupliga. Kuna neid väljakuid kasutavad oma liigamängudeks FC Santos ja JK Tammeka, siis tuleks kuppel juba veebruaris uue hooaja eel maha võtta ning see poleks kuigi otstarbekas. Eelistada tuleks ikkagi halli või uut kunstmuruväljakut, mille saaks novembrist aprillini kupliga katta.

Kui rääkida rahast, siis 2013. aasta sügisel avatud Eesti jalgpalliliidu (EJL) hall koos olmehoonega läks maksma kolm miljonit eurot, teisaldatava kupliga väljaku rajamine maksab umbes poole vähem, kui tuua näiteks mullu valminud Tallinnale kuuluv Sõle tänava väljak. 

Kommentaar

Mihkel Uiboleht, EJLi avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja 

Ilmastikukindla jalgpallihalli rajamine on väga tähtis samm, et parandada treeningute kvaliteeti.

Sel investeeringul on mitu tasandit: esmalt noortesport, sest Tartus on jalgpallinoori väga palju; teiseks harrastussport – ka pühapäevajalgpallureid on Tartus palju; kolmandaks eeldus tippspordiks ehk Tartu klubide esindusmeeskondade taseme tõstmine; neljandaks ka Tartu linna piire ületav mõõde ehk nii teistest maakondadest võistkondade siia toomine kui ka rahvusvaheliste turniiride pidamine.

Jalgpalliliidu kogemus halli majandamisel on näidanud, et oleme suutnud halli tuua ka muid üritusi. See tähendab, et ka suvekuudel on võimalik sinna tegevust tuua.

Tagasi üles