Belglane otsib Tartust eduka kooli retsepti

Belgias immigrantidele kohalikku keelt õpetav Leo De Clercq esitab Tartu Tamme koolis ja Elva gümnaasiumis nähtu põhjal oma riigi valitsusele ettepanekud, kuidas panna Belgia lapsed innukamalt õppima.

FOTO: Margus Ansu

Selle asemel et minna puhkusereisile, võttis üle kolmekümne aasta Belgias õpetajana töötanud Leo De Clercq sel nädalal ette reisi Eestisse. «Kui kuulsin, et Eesti on oma tulemustega PISA testi eesotsas, mõtlesin, et vau!, ja otsustasin tulla uurima, miks teil nii hästi läheb,» rääkis eile ja üleeile Tartu Tamme kooli tunde jälginud De Clercq.

Veel 2006. aastal edestasid Belgia õpilased oma teadmiste ja oskustega PISA testis Eesti lapsi (520 vs. 515 punkti). Viimati, 2015. aastal tehtud testi ajaks olid Belgia tulemused aga kukkunud 507 punktile, samal ajal kui Eesti õpilased hoopis parandasid oma sooritust (520-le).

Haridus au sees

Piisas vaid paaritunnisest Tartu Tamme kooli külastusest, et De Clercq saaks aimu, kus võib peituda meie edu võti. «Kui tahad, et lapsed saaksid koolis häid tulemusi, tuleb suhelda lapsevanematega,» on ta veendunud.

De Clercq kiitis Eesti koole, kus õpetajad, õpilased ja lapsevanemad omavahel tihedalt suhtlevad ja vanemad tahavad olla kindlad, et nende lapsed ikka õpivad ja saavad hea hariduse. «Belgias on meil väga segunenud ühiskond, palju immigrante,» rääkis ta. «Mõned vanemad, mitte vaid immigrantide, vaid ka Belgia laste omad, loobuvad kontaktist kooliga. Vanemad ei austa õpetajaid, aga seda ma Eestis ei näe.»

Elupõline õpetaja ei külasta Tamme kooli ja Elva gümnaasiumi pelgalt oma lõbuks, ehkki ta maksab selle reisi ise kinni, vaid teeb siin nähtust põhjaliku ettekande Belgia valitsusele koos soovitustega, mida peaks sealne haridussüsteem Eestilt õppima, et koolis toimuv taas ausse tõsta.

Näiteks Tamme kooli geograafiatunnis nägi ta, et kui ühel õpilasel on raskusi ülesande lahendamisega, läksid teised talle appi. Just sellist õpilaste omavahelist koostööd tuleb tema sõnul julgustada, et klassis poleks vaid õpetaja see, kes dikteerib tunnis toimuvat.

Sellist õpetamist juurutab De Clercq endagi tundides. Ta on varem õpetanud üldhariduskoolis, kuid tema praegune töö on õpetada täiskasvanud immigrante Antwerpenis Encora koolis. Seal paneb ta immigrandid kohaliku keele õppimiseks just omavahel tööle ja ise infot otsima, nii et õpetaja roll on vaid kõrvalt juhendada. See on avatud klassiruumi meetod, mis kinnitab kanda ka Tartu koolides.

Kaunite kunstide tähtsus

Leo De Clercqile pole sellenädalane Eesti külastus sugugi esimene. Ta on oma seitse aastat käinud suviti ja aastavahetustel külas sõpradel Elvas. Sel suvel tegi ta eelvisiidi Tamme kooli ning jäi vaimustunult vaatama sealset tunniplaani: seal oli muusikatund!

Eestlastele on nii tavapärane, ent Belgias juba unustatud, et lapsed võiksid koolis õppida laulmist ja pillimängu. De Clercq nimetab muusikaõpetuse kaotamist Belgias rumalaks veaks ja on veendunud, et need tunnid tuleks taastada.

«Koolid ei ole ainult selleks, et kasutada õppimisel vaid ühte osa ajust. Me peame kasutama kogu aju. Muusikal ja kunstil on siin väga oluline roll,» sõnas De Clercq. 

Ta lisas, et muusikatunnis võivad lapsed avastada, et see, kel ehk teistes ainetes ülemäära taipu pole, on hoopis muusikas väga andekas ja see viib ka laste omavahelise suhtluse sootuks uuele tasandile.

Sel suvel tegi Leo De Clercq eelvisiidi Tamme kooli ning jäi vaimustunult vaatama sealset tunniplaani: seal oli muusikatund!

De Clercq sattus ka vaimustusse, kui kuulis, et Eesti lapsed laulavad koolikoorides ja käivad lausa välisriikides esinemas. Lisaks tunnustas ta meie kunstitunde, kus õpilased loovad ise kunsti ja panevad selle näitusele. Ta põhjendas, et laste isikupärale mõjub väga hästi võimalus näidata oma loomingut teistele.

Üks, millest Belgial on õppida, on ka kehalise kasvatuse tundide maht. Praegu spordivad Belgia lapsed koolis vaid kaks tundi nädalas, ent tundide hulka tuleks De Clercqi sõnul kindlasti suurendada. 

Liikumisaktiivsuse soodustamisest tõi ta eeskujuks näite Inglismaalt, kus ta on samuti käinud tunde vaatlemas. «Kui matemaatikaõpetaja näeb, et paaristunni ajal ei mõtle õpilased enam hästi kaasa, saadab ta nad 10–15 minutiks parki jooksma. Kui lapsed tagasi tulevad, on nad tunnis aktiivsed ja tähelepanelikud.»

Õpetajat kardetakse

Ent kas De Clercq märkas Tamme kooli külastades, et sealsed õpilased on õnnelikud või hoopis ägavad õppimiskoorma all? «Mulle tundub, et nad on väga pingevabad,» tõdes ta. «Belgias on mõnes koolis väga jäik režiim ja arusaam, et õpilane peab õpetajat kartma. Siin ma seda ei näe.»

Kuigi De Clercq on innukas avatud klassiruumi meetodi ja õpilaste koostöö pooldaja, on ta seda meelt, et koolist ei tohiks siiski kaduda ka klassikaline õpetamine ja faktide õppimine. Kuigi tänapäeval on internet faktide otsimiseks parim viis, on De Clercqi sõnul siiski lapsi, kes vajavad seda, et info tuleks just nimelt õpetajalt.

Selle nädala lõpus tagasi koju sõitev De Clercq teab kindlalt, milliseid soovitusi siinse visiidi põhjal Belgia valitsusele anda. «Kõige tähtsam on, et see, mida me rakendaksime, ei tohiks maksta raha. Selleks ei kulu ju raha, et panna vanemad koolis toimuvast huvituma, see nõuab vaid veidi pingutust.»

Teised langevad, Eesti tõuseb

  • Varem PISA uuringus Eestit edestanud riikidest Soomes, Hollandis, Kanadas, Uus-Meremaal, Belgias ja Austraalias on keskmine tulemus pidevalt langenud. Eriti drastilised on langused Soomes (37 punkti), Uus-Meremaal (27) ja Austraalias (26). Samas on Eestis 9 aastaga tulemus aga hoopis paranenud kokku 3 punkti.
  • 2015. aastal tegi testi umbes 510 000 õpilast, kes esindasid sellega umbes 28 miljonit 15-aastast 72 riigi koolides õppivat õpilast.

Loodusteadused

1. koht Singapur (556 p)

3. koht Eesti (534 p)

20. koht Belgia (502 p)

Lugemine 

1. koht Singapur (535 p)

6. koht Eesti (519 p)

20. koht Belgia (499 p)

Matemaatika 

1. koht Singapur (564 p)

9. koht Eesti (520 p)

15. koht Belgia (507 p)

Allikas: PISA 2015 Eesti aruanne

Tagasi üles