Veel 2006. aastal edestasid Belgia õpilased oma teadmiste ja oskustega PISA testis Eesti lapsi (520 vs. 515 punkti). Viimati, 2015. aastal tehtud testi ajaks olid Belgia tulemused aga kukkunud 507 punktile, samal ajal kui Eesti õpilased hoopis parandasid oma sooritust (520-le).
Haridus au sees
Piisas vaid paaritunnisest Tartu Tamme kooli külastusest, et De Clercq saaks aimu, kus võib peituda meie edu võti. «Kui tahad, et lapsed saaksid koolis häid tulemusi, tuleb suhelda lapsevanematega,» on ta veendunud.
De Clercq kiitis Eesti koole, kus õpetajad, õpilased ja lapsevanemad omavahel tihedalt suhtlevad ja vanemad tahavad olla kindlad, et nende lapsed ikka õpivad ja saavad hea hariduse. «Belgias on meil väga segunenud ühiskond, palju immigrante,» rääkis ta. «Mõned vanemad, mitte vaid immigrantide, vaid ka Belgia laste omad, loobuvad kontaktist kooliga. Vanemad ei austa õpetajaid, aga seda ma Eestis ei näe.»
Elupõline õpetaja ei külasta Tamme kooli ja Elva gümnaasiumi pelgalt oma lõbuks, ehkki ta maksab selle reisi ise kinni, vaid teeb siin nähtust põhjaliku ettekande Belgia valitsusele koos soovitustega, mida peaks sealne haridussüsteem Eestilt õppima, et koolis toimuv taas ausse tõsta.
Näiteks Tamme kooli geograafiatunnis nägi ta, et kui ühel õpilasel on raskusi ülesande lahendamisega, läksid teised talle appi. Just sellist õpilaste omavahelist koostööd tuleb tema sõnul julgustada, et klassis poleks vaid õpetaja see, kes dikteerib tunnis toimuvat.
Sellist õpetamist juurutab De Clercq endagi tundides. Ta on varem õpetanud üldhariduskoolis, kuid tema praegune töö on õpetada täiskasvanud immigrante Antwerpenis Encora koolis. Seal paneb ta immigrandid kohaliku keele õppimiseks just omavahel tööle ja ise infot otsima, nii et õpetaja roll on vaid kõrvalt juhendada. See on avatud klassiruumi meetod, mis kinnitab kanda ka Tartu koolides.
Kaunite kunstide tähtsus
Leo De Clercqile pole sellenädalane Eesti külastus sugugi esimene. Ta on oma seitse aastat käinud suviti ja aastavahetustel külas sõpradel Elvas. Sel suvel tegi ta eelvisiidi Tamme kooli ning jäi vaimustunult vaatama sealset tunniplaani: seal oli muusikatund!
Eestlastele on nii tavapärane, ent Belgias juba unustatud, et lapsed võiksid koolis õppida laulmist ja pillimängu. De Clercq nimetab muusikaõpetuse kaotamist Belgias rumalaks veaks ja on veendunud, et need tunnid tuleks taastada.
«Koolid ei ole ainult selleks, et kasutada õppimisel vaid ühte osa ajust. Me peame kasutama kogu aju. Muusikal ja kunstil on siin väga oluline roll,» sõnas De Clercq.
Ta lisas, et muusikatunnis võivad lapsed avastada, et see, kel ehk teistes ainetes ülemäära taipu pole, on hoopis muusikas väga andekas ja see viib ka laste omavahelise suhtluse sootuks uuele tasandile.
Sel suvel tegi Leo De Clercq eelvisiidi Tamme kooli ning jäi vaimustunult vaatama sealset tunniplaani: seal oli muusikatund!