/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/30/7266645t1h0e0f.jpg)
Jahiaasta tippaeg, põdrajahi hooaeg, on jõudnud täpselt poole peale. Tartumaa kütid on vettinud metsaaluseid ning luudeni tungivat sügisrõskust trotsides tabanud seni 150 looma.
Põdrajaht käib täistuuridel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22 Tartumaa jahiseltsi koondava Tartu jahindusklubi nõunik Liivi Amor märkis, et kütitud on tunduvalt rohkemgi põtru, kuid paljud seltsid ei ole lubasid (iga kütitud metslooma jaoks on vaja eraldi luba – toim) veel tagasi toonud.
«Eeskirja tehti ümber nii, et nüüd võib loa tagasi tuua kümne päeva jooksul pärast hooaja lõppu, varem oli see kohustus kümne päeva jooksul pärast looma küttimist. Siis tulid andmed kiiremini kokku,» selgitas Amor.
Sigu veel on
Ta lisas, et kogu maakonna peale andis jahindusnõukogu loa küttida hooaja jooksul 351 põtra, ulukiseire ettepanek oli aga 420. Nagu paaril varasemal aastal, lepiti ka tänavu kokku, et kui mõnes piirkonnas on loomi rohkem, tohib ka rohkem küttida ja lubasid kirjutatakse juurde.
«Muidu pannakse teatud piirkonnale vägisi mingi arv, aga kevadel või suvel pole teada, kus loomad asuvad siis, kui sügisel jaht lahti läheb,» märkis Amor. Mullu kirjutati juurde umbes 50 luba.
Kui põtru meie metsadesse jagub, siis jahimeeste teine tähtsaim ihaldusobjekt metssiga on sigade Aafrika katku tõttu kõvasti räsida saanud. Siiski pole karvased kärssninad veel kõikjalt kadunud, sel hooajal on Tartumaal kütitud 36 metssiga.
Näiteks Meeksi jahiselts on Piirissaarel küttinud kaheksa siga, Rannu jahimehed on tabanud seitse ja Kärevere omad neli metssiga. «Nii et sigu ikka on, aga praegu oodatakse seda, et põdrajaht ühele poole saab ja lund juurde tuleb,» ütles Amor.
Karusid on väga palju, nii et see neli luba oli naljanumber, lausus Liivi Amor otsekoheselt.
Tartumaa küttide kohuseks on hooaja jooksul tabada vähemalt 150 metssiga, kuid Amor tõdes, et reaalsus võib kujuneda teistsuguseks ning jahti saab ikkagi pidada selle järgi, kuidas sigu kusagil on.
Kolm hunti, neli karu
Homsest läheb lahti ka hundijaht, mille käigus on Tartumaa küttidel lubatud lasta kolm hallivatimeest. Karujaht on selleks aastaks aga läbi saanud ning taevastest mesitarudest saavad edaspidi matti võtta neli mõmmikut, kelle küttisid Puhja, Rannu, Amme ja Võnnu jahimehed. Suurima karu lasid augusti viimasel päeval Rannu jahimehed, see isasloom kaalus 228 kilo.
«Karusid on väga palju, nii et see neli luba oli naljanumber,» lausus Amor otsekoheselt.
Viimastel aegadel palju tähelepanu pälvinud šaakalid toimetavad endiselt Piirissaarel. Üht nähti seal ka hiljutise seajahi käigus, kuid lasta elukat ei saanud, sest too putkas võssa. Lisaks Piirissaarele on mõningaid teateid tulnud siit-sealt mujaltki, kuid kuni ühtki pole lastud, ei saa šaakali esinemist tõsikindlalt väita.
«Teda tükitakse ikka rebase või kähriku või koeraga segi ajama,» nentis Amor. «Näiteks Tartus hiljuti šaakaliteks peetud loomad olid hoopis rebased.»