Arstitudengi õnnetu surm – mis oleks saanud minna teisiti?

Foto: Jaanus Lensment

Jälle Tartu. Järjekordne kadunud noormees. Kas Tartu ongi koht, kus noored mehed iga natukese aja tagant kaovad ja hiljem leitakse nad surnuna, arutasid politseinikud omavahel reedel, otsides ööl vastu neljapäeva kadunuks jäänud teise kursuse arstiteaduskonna tudengit Renet Joosep Järve (20). Arutleme selles loos, millised oleksid need kasutamata võimalused, et see õnnetu surm oleks jäänud olemata ja olgu need õpetuseks ka teistele.

Pidage meelemürgiga piiri

Sõprade kinnitusel ei olnud Renet Joosep suur pidutseja ega tarvitanud alkoholi ülemäära. Võiks öelda, et ta lähtus põhimõttest: alkohol on mõeldud tarkadele inimestele. Tol ööl oli tema seisund aga sõprade sõnul varem nähtust hoopis teistsugune. Ja seda halvas mõttes.

Ehkki kohtuarstlik ekspertiis, mis näitaks, milline oli Renet Joosepi tervislik seisund hukkumise hetkel, pole veel valmis, viitab tema käitumine raskele joobele. Ka sellele peaks ekspertiis vastuse andma, kas tema veres leidus üksnes alkoholi või ka teisi mõistust halvavaid aineid.

Selle juhtumi taustal plaanib Tartu politsei läkitada linna ööklubidele meeldetuletuskirja, et alkoholiseaduse järgi on silmanähtavalt joobes isikule keelatud alkoholi müüa ning kasumijahti ei saa pidada inimelude arvelt. Esialgu pole siiski teada, kas klubis Illusioon, kus Renet Joosepit viimati pidutsemas nähti, ta üldse ostis alkoholi.

Tundke koduteed

Kui peaks juhtuma, et olete läinud pidutsemisega ikkagi üle piiri, säästab teid see, kui te teate, kuidas jõuda ohutusse kohta. Millist teed kaudu minna, milliseid sõidukeid kasutada, kuidas tuppa pääseda? Need küsimused peaksid olema vastatud enne, kui te kodust lahkute.

Joove oli arvatavalt peamine põhjus, et noor mees lihtsalt ei suutnud kasutada Narva mnt 27 ühiselamu sissepääsukaarti. Seal oli Renet Joosep elanud juba mõnda aega ning kogemusi tal kaardi kasutamisega oli. Ühiselamutes Narva mnt 27 ja Narva mnt 25 töötab üks öövalvur, kelle poole saab alati pöörduda, kui sissepääsukaart on kadunud. Sellel juhul oli noormehel kaart taskus.

Hoidke sõpru

Vähe on neid inimesi, kes lähevad üksi pidutsema. Harilikult tehakse seda ikka seltskonnas. «Kui minnakse koos peole, siis võiks ka peolt tulla koos,» rõhutas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk kirjutamata põhimõtet, mis oleks aidanud nii sel kui ka mitmel varasemal korral inimelu säästa. Omasid tuleb rohkem hoida, pani Virk kõigile südamele.

Tuleb tõdeda, et vähemalt üks sõber püüdiski Renet Joosepiga sel ööl kontakti saada. Vastata sõbrale ta aga ei suutnud. Läheduses asuva mobiilimasti andmed näitavad, et tema telefon kasutas andmesidet kella 4.35ni, seejärel ühendus katkes. 

Tõenäoliselt sai just siis tema telefon märjaks, kui ta vajus Kasarmu tänava hobusetallide läheduses läbi õhukese jää. Läheduses asuva valvekaamera vaatevälja oli hukkunu sattunud viis minutit varem.

Aita hädasolijat

Praegu politsei ei tea, kas Renet Joosep puutus pärast ühiselamu juures käimist linnas ekseldes kokku teiste inimestega. Nädalalõppudel liigub öösiti linnas rohkelt rahvast, kuid mitte keset töönädalat.

Ehkki see võib tunduda ebamugav või isegi ebameeldiv, aga kui näete purupurjus inimest, ei ole kunagi liiast küsida, kas taaruval inimesel on kõik hästi või vajab ta abi. Politsei kutsumine sellises olukorras võib esmalt paista asjatu pealekaebamisena, kuid kui korrakaitsjad oleksid purupurjus mehe sel ööl kainestusmajja viinud, ei peaks me praegu arutama, mida oleks saanud teha teisiti.

Korrakaitsjate kinnitusel polegi nii harvad need juhtumid, kui inimesed kutsuvad endale ise politsei järele, et saaks hommikuni turvaliselt soojas kainestusmajas viibida. Joobnuna võib inimene kergesti õue magama jääda ja külmuda. Ka on tal suur oht sattuda röövi ohvriks, sest ebaadekvaatselt käituv inimene on nahaalsetele pättidele kerge saak.