/nginx/o/2017/10/30/7266527t1hb7dd.jpg)
Tartu läti selts, kus on ametlikult ainult 12 liiget, korraldas laupäeval ERMis Jakob Hurda saalis suure ja esinejate poolest kõrgel tasemel konverentsi «Tartu roll eestlaste ja lätlaste rahvuslikus ärkamisajas», kus heideti pilke 19. sajandi Tartusse ning meenutati sel ajal tegutsenud ärksaid eestlasi ja lätlasi.
Sisutiheda koosviibimise juhatas kõnepuldist sisse Tartu läti seltsi juhatuse esimees Ilze Salnāja-Värv. Konverentsist võttis osa Läti tuntud uurijaid ja ühiskonnategelasi, sealhulgas professor Janīna Kursīte ja teisi teadlasi Läti ülikoolist, aga ka mitme Eesti muuseumi uurijaid ja tartlasest ajaloolane Malle Salupere.
Milleks on tarvis sellist konverentsi? Keeleteadlane Valts Ernštreits ütles vastuseks Tartu Postimehele, et Tartu ülikool etendas suurt rolli nii eesti kui ka läti kultuuri kujunemisel, sest väga paljud läti haritlased said just siit oma hariduse ning et konverents ongi mõeldud seda meelde tuletama.
Läti luuletaja ja eesti kirjanduse tõlkija Guntars Godiņš tuletas meelde, et Tartu oli rahvusliku liikumise ajal Lätis tuntud kui Tērbata ehk Dorpat.
Üks neid tuntud lätlasi, kes selles kõrgkoolis õppis, on luuletaja Eduards Veiden-baums. Tema luuletusi on tõlkinud Contra, kes viimasel ajal viibib sageli lõunanaabrite juures. «See konverents on tehtud selleks, et mind korrakski Lätist Eestisse tagasi tuua,» viskas Contra nalja.
Konverentsi lõpul koos Contraga ERMis näitusel «Kohtumised» erikülalisena esinenud läti luuletaja ja eesti kirjanduse tõlkija Guntars Godiņš tuletas meelde, et Tartu oli rahvusliku liikumise ajal Lätis tuntud kui Tērbata ehk Dorpat.
«Selle linna ülikooliga on mul praeguseni väga tihe side ja mul on rõõm näha siin nii palju lätlasi,» lisas ta.
Läti Vabariigi 100. aastapäeva programmi üks juhte Leonarda Ķestere ütles, et praeguse aja noorte uduse ettekujutuse järgi on Tartu ja Dorpat tihtipeale kaks eri asja.
«Vastu minnes Läti ja Eesti 100. aastapäevale on kena võimalus meelde tuletada, et suurem osa nendest, kes esiteks seisid meie noore kultuuri ja siis ka riigi hälli juures, on pärit Dorpati ehk Tartu ülikoolist,» ütles ta.
Eesti kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõuniku Anne-Ly Reimaa arvates on Eesti ja Läti ajalugu rahvusliku ärkamise ajast paljuski sarnane.
«See on tore, et püütakse leida sünergiat ja paralleelseid arenguid ja neid ka rohkem teadvustada,» ütles ta. «Ma leian, et selliseid konverentse võiks olla enamgi, sest me oleme naabrid ja me peame teineteist rohkem tundma.»
Koosviibimise ettekanded tõlgiti otsekohe vastavalt läti või eesti keelde. Konverentsi korraldamisel olid Tartu läti seltsil abiks Läti 100 büroo, Läti ülikool ja Eesti Rahva Muuseum, EV 100 korraldustoimkond ja Tartu linnavalitsus.
Konverents vaatas suuremas osas minevikku. Täna kell 14.15 heidab Tartu ülikooli aulas pilgu eelolevaile aastaile Euroopa Komisjoni asepresident, endine Läti peaminister Valdis Dombrovskis. Tema loengu teema on «Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik».
