Sirje Toomla: kaardistades kaardistamatut

Sirje Toomla Foto: Sille Annuk

Kord ühel ilusal päeval potsatas mulle postkasti e-kiri, milles elektrifirma palus kõigil elanikel teatud ajal kodus olla, kuna nad soovivad kaardistada meie maja elektrinäitusid. «Püha jumal,» mõtlesin ma ekraani jõllitades, «no mis hea pärast nad seal tahavad meie majast kaarti teha?» Elektriasjandus on peen värk, mine tea, milleks neil neid kaarte seal vaja on.

Ülikooli ajal jagasin korterit geograafiatudengiga, temagi tegeles kaardistamisega, kuigi tema kaartidel leidus pigem jõgesid ja külasid. Kui ka leht kirjutab, et seenekohad on kaardistatud, on selge see, et tulemus on kaart, millele on kantud kohad, kus on mõistlik seenel käia.

Kuid tuleb välja, et kaardistada annab tänapäeval kõike: inimesi, probleeme, ohte, kodututuid, hooldusvajadust jne, jne. 

Näiteks päästeamet kutsub üles inimesi ja kogukondi kaardistama oma kodukohas võimalikke ohte, mis võivad kaasneda suuremate loodusõnnetustega. Eesti merenduspoliitika näeb ette, et riigile kuuluva laevastiku remondi- ja hooldusvajadused tuleb kaardistada. Ja mismoodi kaardistada äriprotsesse? Omavalitsused kaardistavad ülikiire interneti soovijaid, selle tulemusel saadakse kaardistatus. 

Igat metafoorset väljendit, mis on tulnud meie keelde asjatundmatu tõlkija arvutiklahvide alt, kui too on maakeelde ümber pannud sõnu, mitte aga mõtet, ei pea alati avasüli vastu võtma.

Kaardistatus? Kas kaardistatud olek? Sellest saab ilmselt aru juba vaid bürokraatia keele täiuslik valdaja. 

Eesti keeli on sõna kaardistama tähendus siiski veel (maa)kaarti koostama, mõõtmistulemusi kaardile kandma. Igatahes on selle tegevuse tulemus mingi kaart, olgu sellele kantud kasvõi seenekohad või prügihunnikud. 

Küll aga on ingliskeelsel sõnal mapping laiem tähendus: välja selgitamine, välja uurimine, kindlaks määramine, ülevaate andmine jms. 

Nii võibki arvata, et ohte selgitatakse välja ja laevastiku remondivajadused tehakse kindlaks. 

Seletus, miks kaardistamine on vohama hakanud ka muudes valdkondades, peitub kehvades toortõlgetes, mida on liigagi palju. Näiteks ettevõtte juhtimise meetod VSM (value stream mapping) on tõlgitud väärtusahela kaardistamiseks, mis on analüüsimeetod – siingi on tegu pigem väärtusahelast ülevaate andmisega.

Inglise keel hiilib paratamatult iga valdkonna sõnavarasse, sellega tuleb leppida, aga kas alati? Igat metafoorset väljendit, mis on tulnud meie keelde asjatundmatu tõlkija arvutiklahvide alt, kui too on maakeelde ümber pannud sõnu, mitte aga mõtet, ei pea alati avasüli vastu võtma. Nõnda on kaardistamine tunginud juba ka laiemasse kõnepruuki. Selline ebaõnnestunud kohmakas väljend pigem ähmastab mõtet, kui et teeb selle kujundlikuks.

Ja kaarti meie maja kohta ei koostatudki. Hoopis elektrimees käis ja pani elektrinäidu kirja.