Külarahvas tahab viia koera oma kulul varjupaika

Piirissaare rahvas on augustist saadik toitnud koera, kelle peremees on kinnipidamiskohas. Foto: Vitali Trots

Piirissaare rahvas on mitu kuud söötnud koera, kelle peremehel tuli kodust lahkuda. Nüüd tahavad kohalikud koera Tartusse koduta loomade varjupaika viia, kuid Piirissaare vallal polnud varjupaigaga lepingut ning vallavanem on sellise sammu vastu.

«Peremees viidi augustis vangi, koer jookseb sellest ajast külades ringi, inimesed söödavad teda,» rääkis Piirissaarel Tooni külas elav vallasekretär Maria Korotkova. «Suvel saime kuidagi hakkama, aga mida lähemale tuleb talv, seda vähemaks jääb saarel rahvast-toitjaid ning pole teada, kas peremees talveks üldse saarele tuleb. Ei ole õige, et koer hooletusse jääb.»

Korotkova sõnul ei andnud läbirääkimised vallavanemaga tulemusi. Nii kogusid inimesed ise raha kokku ja läinud nädalal otsustati, et esmaspäeval viiakse koer Tartusse varjupaika. «Vallavanem keelas selle ära, ähvardas politseiga, ütles, et koera ei tohi puutuda, tal on peremees,» märkis Maria Korotkova. «Aga peremees on ju vangis!»

«Ei maksa igat kaebust tõsiselt võtta,» ütles Piirissaare vallavanem Liina Miks. «Nad tahavad ainult intriigi üles kakkuda. Maria soovib saarevahiks saada, aga ei saa. Nüüd otsivad nad probleeme, kuid see koer pole probleem.»

Kuid koeral pole juba mitu kuud omanikku-toitjat? «Tal on peremees olemas, ta tuleb novembris vangist välja, ma tean,» vastas Liina Miks. «Selle koera elu pole ohus, teda pole vaja varjupaika viia. Tema äraviimine oleks looma piinamine. Koer käib külavahel ringi, pole üldse näljas, ta ei söögi kõike. Piirissaarel jooksevad kõik koerad külavahel ringi.»

Millal täpselt on koera peremees tagasi, ei osanud vallavanem öelda. «Seda peate vangimajast küsima,» ütles ta.

Piirissaare inimesed võivad koera varjupaika viia küll, teatas Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar. 

«Piirissaare vallal meiega lepingut ei olnud, aga et Piirissaare ühines Tartu vallaga ning viimasega on meil leping, siis saame saare loomi vastu võtta,» selgitas ta. «Inimestevahelistesse suhetesse me ei sekku. Kui külarahvas on raha kokku kogunud ja tahavad koera varjupaika tuua, siis on neil see õigus.»