Tartu Postimehes 21. aprillil ilmunud artiklist «Abilinnapea andis aru postimaja ilme pärast» ajendatult on mul soov esitada mõned selgitused Vanemuise 7 hoone (endine postimaja) ümberehituse kohta.
Selgitusi postimaja projekteerimise asjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu postimaja on minu projekteeritud aastatel 1994-1995, projekti autoriks sain ma mõni aasta varem korraldatud kutsutud arhitektuurikonkursi tulemusel ja hoone tööprojekt valmis juba 1980. aastate lõpus valminud eelprojekti põhjal alanud ehitustegevuse ajal.
Aeg ja tingimused olid siis teised kui praegu. Sellest olenemata kuulusid hoone projekti autoriõigused minule.
Kui hoone sai uue omaniku, ootasin huviga, et saaksin osaleda oma ettepanekute ja koostööga ümberehituse projekti koostamisel. Selleks, et autoriloomingut muuta, on autoriõiguse seadusest tulenevalt nõue kooskõlastada muudatuste soov autoriga, pakkudes esmalt ümberprojekteerimise võimalust hoone arhitektile.
Hoone omanik oli aga leidnud projekteerijaks Sammas Arhitektuuribüroo OÜ, arhitektiks Kairi Kirt-Ende.
Artiklist jääb mulje, et ka töös oleva ümberehituse projekteeris Jüri Siim, kordagi ei ole nimetatud, et tegelikult on ümberehituse projekti autoriks arhitekt Kairi Kirt-Ende.
Artiklis esitatud faktid on õiged, kuid paistavad kogu konteksti teadmata vales valguses.
Mina vaidlustasin projekteerimistingimusi osaliselt seetõttu, et need kahjustasid autori õigusi.
Hoone omanik oli juba tellinud eskiisid ja nende alusel projekteerimistingimused autoriga kooskõlastamata ning autoriga edasise projekteerimise osas kokku leppimata. Uue projekteerija kaudu oli tekkinud küll mingi dialoog, kuid sellest ei arenenud koostööd.
Samas väljastas linnavalitsus projekteerimistingimused, arvestamata autoriõigusest tulenevate kohustustega, ning soovitati korraldada parima projekteerija leidmiseks arhitektuurivõistlus.
Minu protesti tõttu tegi linnavalitsus oma korraldusega projekteerimistingimustesse muudatused.
Et erimeelsuste tõttu hoone omanikuga ei jõudnud koostöö projekteerimislepinguni (vastav leping oli juba tehtud teise arhitektiga), siis sai sõlmitud leping autoriõigustest loobumise kohta. Seega ei saa minu nime edasise asjakäiguga enam seostada.
Samal teemal: Andres-Teet Merisalu, «Postimaja kummaline muundumine büroohooneks»; Tiit Sild, «Linna ehitamise edu mõõdetakse aastatega»; Jüri Saar, «Abilinnapea andis aru postimaja ilme pärast», TPM 16.03, 21.03 ja 21.04.