Karin Jaanson: kas see aasta tuleb Tartule teisiti?

Karin Jaanson. Foto: Pm

Nagu pärast pikka, külma ja lumerohket talve on kevadeootus iseäranis tugev, nii on ka pärast raskeid majanduslanguse aastaid majanduse kosumise ootus eriliselt pinev. Algne ettevaatlik suhtumine esimestesse positiivsetesse märkidesse on nüüdseks, kus juba kolmandik käesolevast aastast möödas, asendunud suurema kindlustundega, et eelmise aasta neljandas kvartalis alanud majanduse toibumine tähendab selleks korraks majanduslangusest väljumist.

Nagu kogu Eestis sündisid ka Tartus kõige suuremad muutused erasektoris, kus nii tööhõive kui ka töötajatele makstavad töötasud buumiaegselt tasemelt märkimisväärselt langesid. 2008. aastal oli eraettevõtjate deklareeritud palgatulu 4,47 miljardit krooni, 2010. aastaks oli see vähenenud 3,45 miljardi kroonini ehk üle miljardi krooni.

Selle tulemusel vähenes ka linnakassasse ärisektorist laekuva tulu osakaal 62,5 protsendilt 56,5 protsendile.

Kasvud ja langused

Eelmise aasta detsember oli esimene kuu, mil deklareeritud palgatulu kahanemine peatus ning pöördus tõusule. Ettevõtete 8,4-protsendiline tööjõukulude kasv detsembris on märk, et 2010. aasta oli juba parem ja paljudes ettevõtetes maksti aastalõpu tulemustasusid ning vähendati maksuvõlga.

Jaanuaris oli väike tagasiminek, kuid selle aasta esimesel kolmel kuul on tööjõukulud kasvanud 1,1 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Tõusu on pidurdanud maksumaksjate hulga jätkuv vähenemine, kuid see trend on raugemas.

Tartu maksumaksjate arv vähenes 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 4,2 protsenti, selle aasta esimeses kvartalis oli maksumaksjaid aga 2010. aasta sama ajaga võrreldes 2,1 protsenti vähem
Ettevõtlusaktiivsus on Tartus viimastel aastatel kasvanud ja seda ei ole möödunud majanduslangus mõjutanud. Kõige enam levinud ettevõtlusvormiks on osaühing,

kus tegutseb 8174 ettevõtjat ehk üle kolmveerandi kõigist (10 738) äriregistrisse kantud Tartu ettevõtjatest.

Kuigi 2010. aastal lõpetas äritegevuse 503 ettevõtjat, võib uute ettevõtete tekke põhjal väita, et majanduslanguse mõju on ettevõtlusaktiivsust pigem ergutanud. Oma osa on kindlasti ka mitmel linnavalitsuse toetatud projektil, mille abil on töötuid innustatud ettevõtjana alustama. Kõikides ettevõtlusvormides (välja arvatud aktsiaseltsid) on ettevõtjate hulk kasvanud.

Tartu ettevõtluses domineerivad mikro- ja väikeettevõtjad. 2009. aastal töötas äriregistrisse aastaaruande esitanud 4655 ettevõttest vaid neljakümne üheksas üle 49 töötaja. Kõige enam (2337) oli kuni nelja töötajaga ettevõtteid.

Tartu ettevõtluse lipulaevad suurettevõtted, mida on veidi alla ühe protsendi tegutsevate ettevõtjate koguhulgast, pakuvad üle 15 protsendi töökohtadest ning kujundavad linna ettevõtluse näo.

Muutused on toimunud linna suurimate tööandjate pingereas. Kõige suurem tööandja 2010. aastal oli 480 töötajaga AS Hanza Tarkon. Kuni sada töötajat oli vaid 27 ettevõttes. Esireas olevates ettevõtetes on töötajate arv kokku vähenenud ligi tuhande võrra.

Enamikus ettevõtetes on töötajate arv buumiaegselt tasemelt langenud. Erandiks on infotehnoloogiafirmad OÜ Playtech Estonia ja AS Web­­media, kus töötajate hulk on järjepidevalt kasvanud. Silmapaistvalt kiire arengu on läbi teinud Playtech, kus 2004. aastal töötas vaid kuus töötajat, nüüdseks on sellest saanud Tartu suuruselt teine tööandja.

Kuigi ka info- ja kommunikatsioonisektor tervikuna on buumiajaga võrreldes teinud tagasimineku nii töötajate arvus kui ka käibes, on ettevõtjate hulk selles sektoris aasta-aastalt kasvanud, ulatudes juba poolesajani.
Ka on selles sektoris keskmine palk märkimisväärselt kõrgem traditsioonilistes sektorites töötavate töötajate palgast ning palju suurem ka linna keskmisest.

Halva kõrval hea

Üldisemat hinnangut eri sektorite kriisiga toimetuleku kohta saab anda pärast 2010. majandusaasta aruannete esitamist, kuid suure tõenäosusega ei erine Tartu pilt Eesti üldisest olukorrast, kus kõige suurem tagasilöök tabas kinnisvara arendusega seotud ja peamiselt sisenõudlust rahuldavaid ettevõtjaid.

Kuigi tööhõive vähenemine on linna tasandilt vaadatuna probleemiks, sest vähenevad maksutulud ja suurenevad kulud abivajajatele, on ettevõtetes sageli tegemist töökorralduse muutmisega ja seeläbi ka tootlikkuse suurendamisega, mis omakorda parandab meie ettevõtete konkurentsivõimet.

Majanduse elavnemine peamistel eksporditurgudel peegeldub selgesti ka meie peamiselt eksportivate  ettevõtete majandustegevuse kasvus, kus võrreldes 2009. aastaga on töötajate hulk taas suurenema hakanud. AS Kodumaja ja AS Palmako ning Metec Valduse OÜ on töötajate hulka kõige kiiremini suurendanud.

Millisel määral on meie ettevõtted keerulistes majandustingimustes teinud läbi tõsise tootmise ümberstruktureerimise kuuri, on praegu veel vara hinnata, kuid positiivseid näiteid on küllaga.

Suurema lisandväärtuse loomiseks on tähtsal kohal tootearendus ja keerukamate toodete valmistamine. Nii näiteks on Metec Grupp oma kogutoodangus suurendanud märkimisväärselt tervishoiuasutuste tarbeks vajaliku inventari tootmist, Estiko Plastar aga asunud tootma pakendeid toiduainetööstusele.

Pinge püsib

Majanduslangusest ei jäänud puutumata ka avalik sektor, kuid seal olid tööjõu ja töötasude kärped väiksemad.

Kokkuvõttes tähendas see seda, et Tartus vähenesid langusperioodil töötasudelt makstavad tulud veidi vähem kui Eestis tervikuna ja nüüd, kui omavalitsuste tulud on pisitasa hakanud kasvama, on meil taastumine aeglasem.

Selle aasta esimesel neljal kuul on linna kassasse laekunud füüsilise isiku tulumaksu 3,4 protsenti enam kui möödunud aastal samal ajal, Eestis kokku oli aga kasv 4,2 protsenti.

Linna tulubaasi märkimisväärne vähenemine nii kriisi kui ka riigipoolsete kärbete tõttu ja tegevuskulude kasv lumerohke talve, lasteaiakohtade arvu suurendamise ning sisseostetavate teenuste hindade tõusu tõttu pingestab jätkuvalt linna eelarvet.

Kuigi taastumine on aeglasem, kui me sooviksime, annab järjepidev töötute hulga vähenemine alates eelmise aasta märtsikuust – siis ulatus töötute arv 5512ni, selle aasta märtsi lõpul 3280ni – lootust, et see aasta tuleb Tartule, meie ettevõtjatele ja tartlastele teisiti, see tähendab paremini kui eelmine aasta.