Prantsuskeelne väikse printsi lugu lööb laineid setu keeles

Raamatu 21. peatükis saavad kokku tsillokõnõ prints ja illos repän, kes ütleb: «Ma saa-i su’ka mängi. Ma olõ-i kodostõtu’.»

FOTO: Sille Annuk

Õnnõ süämega võit selgehe nätä’. Kõõ tähtsäp olõ-i silmäga nätä’ – need setukeelsed kuldsed sõnad annab rebane kaasa väikesele printsile raamatus «Tsillokõnõ prints». 

Kannatust, hea eestikeelne lugeja, kohe tuleb tõlge ja selgitus. Aeg, mis alljärgnevate ridade läbilugemiseks kulub, on üürike, aga teeb siiski veidike head ühe väikese keele püsimise nimel kirjastatud raamatu käekäigule.

Ainult südamega

Antoine de Saint-Exupéry «Le Petit Prince» ilmus kolmveerand sajandit tagasi, kui käis teine maailmasõda. Praegu on see maailma tuntuim prantsuskeelne jutustus, sest seda on tõlgitud rohkem kui 250 keelde, suuremad murded sealhulgas. Nüüd on jutustuse autori enda joonistustega teos peaaegu kuu aega olnud lugejate ees ka setu keeles.

«Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu,» tähendavad need selle uudisloo sissejuhatuseks kirja pandud setukeelsed sõnad. «Väikese printsi» tõlke on teinud eesti keelest Lea Ojamets ehk Ojamõtsa Lea, nagu teda hüütakse kodukandis Setumaal Vinski külas.

Rein Järvelill

FOTO: TPM

Ettepaneku tõlkida sai ta Seto infoseltsist, mille juhataja on sama maakoha Uusvada küla elanik, 51-aastane Rein Järvelill. Nagu viimane ütles, kuuluvad Seto infoseltsi meeskonda ka kaks naist, Evelin Urm ja Gabriela Liivamägi, aga nad ei ole alaliselt palgal, vaid tegutsevad siis, kui vaja, ehk bürokraatia keeli projektipõhiselt.

Kantseliiti valdab Järvelilli Rein sama hästi kui setu ja eesti keelt. Eks ole ta ju aastaid olnud riigitöötaja, poliitik ja omavalitsustegelane, viimati Värska ja Meremäe vallavanem. Teisipäeval esimest korda kogunenud Setomaa vallavolikogu valis ta volikogu esimeheks.

Seto infoseltsi hõlma all tegutseb kirjastus Seto Kiri, mis Järvelilli Reinu sõnul on sisuliselt kaubamärk, sest kirjastuses on vaid üks töötaja – tema ise. Toimetaja, kujundaja, küljendaja, tõlkija ja trükkija tööd raamatute väljaandmiseks ostab ta teenusena.

«Tsillokõnõ prints» ehk «Väike prints» on Seto Kirja esimene raamatuna ilmunud väljaanne. Seda on trükitud 500 eksemplari. Kui palju on neist müüdud, ei osanud Järvelilli Rein mõni päev tagasi öelda, sest Apollo ja Rahva Raamatu poodidest ei olnud müügiaruanded veel saabunud. Raamat on müügil ka Setumaa mitmes kohas.

Huvi ka välismaal

Kaks- ja poolsada eksemplari seisab kirjastuse laos, kust need Seto infoseltsi e-poe vahendusel liiguvad Eesti piiridest kaugemalegi. Nimelt lööb see õhuke, 107-leheküljeline kõvade kaantega trükis laineid kollektsionääride hulgas.

«Mulle oli esialgu suur üllatus, et ka välismaal on huvilisi,» ütles kirjastaja. «Olen saatnud raamatuid Hispaaniasse ja Itaaliasse ja mujalegi. Neid tahavad inimesed, kes on Antoine de Saint-Exupéry kogujad ja püüavad oma kogusse saada kõiki tõlkeid.»

Nii et kirjastaja on tabanud kullasoone ja saab ropult rikkaks? Ei ole nii. Setukeelse kirjanduse ostjaid on Järvelilli Reinu sõnul kohutavalt vähe võrreldes näiteks eestikeelsete raamatute turuga. «See ei ole äriprojekt oma sisu poolest, kuigi me küsime raamatute eest ikkagi raha,» lisas ta.

No milleks siis kirjastada? Sain vastuseks, et Seto infoseltsi on ta loonud setu keele ja kultuuri arendamiseks. «Kõige vastu, mis puudutab meie väikese rahva keele ja kultuuri säilimisse, on mul olnud kogu aeg loomulik huvi,» ütles Järvelilli Rein. «Möödunud aastal arutasime, et võiks veelgi lugemist setu keeles välja anda.»

Seni on suurepärast tööd teinud setukeelsete raamatute üllitamisel Seto instituut, näiteks augustis jõudis lõpule 13 raamatust koosnev sari «Seto kirävara». Kirjastuse Seto Kiri «Tsillokõnõ prints» ei jää Seto infoseltsi viimaseks üllitiseks.

Esimesele raamatule tuleb peagi kaks lisaks 

Seto infoseltsi kirjastus Seto Kiri annab oma esimese raamatuna ilmunud Antoine de Saint-Exupéry «Väikse printsi» («Tsillokõnõ prints») kõrvale samuti setukeelsena peagi välja kaks uut trükist.

FOTO: TPM

Praegu on veel keeletoimetajate laual «Mees, kes teadis ussisõnu», mille Andrus Kivirähk tõi eesti keeles lugejate ette aastal 2007. Setu keelde on selle tõlkinud Mikitamäe kooli õpetaja Vello Jüriöö.

Üsna kohe läheb trükki setu rahvuseepos «Peko», mis tervikuna ilmus esimest korda aastal 1995  Soomes Kuopios Snellmani instituudi kirjastuselt ning Paul Hagu ja Seppo Suhoneni toimetatuna kollaste pehmete kaante vahel.

Seto Kirja üllitatud «Peko» tuleb erinevalt esimesest trükist illustratsioonide ja kõvade kaantega. Pildid on joonistanud Uusvada küla elanik Sirje Rump. 

Tagasi üles