Politsei pidas teisipäeval Tartus kinni kaks 36-aastast meest, keda kahtlustatakse 10. oktoobril ERRi Tartu stuudiole pommiähvarduse tegemises. Täna ja eile võeti mehed Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel kohtu poolt vahi alla.
Kohus vahistas ERRile pommiähvarduse teinud Südamega Tartu valimisliitlased (2)
10. oktoobri õhtul kella kolmveerand üheksa paiku sai häirekeskus teate, et ERRi Tartu stuudios lõhkeb kell 21.15 pomm. Aeg oli sümboolne: just sel ajal käis ERRi otse-eetris Tartu linnapeakandidaatide debatt. Paljudele tartlastele jäi uudise avalikuks tuleku järel kohe tunne, et ähvardus peab olema kuidagi seotud kohalike valimistega. Seda enam, et üks valimistel kandideerinud poliitiline jõud - VL Südamega Tartu - ei registreerinud oma linnapeakandidaati saatesse ERRi antud tähtajaks.
Tartu maakohtu sekretär edastas täna Tartu Postimehele valimisliidu Südamega Tartu juhtfiguuri Meelis Kaldalu palve kinnitamaks, et just tema on üks vahistatutest. Tartu Postimehele teadaolevalt on teine koos Kaldaluga vahistatu sama valimisliidu aktivist Reio Laurits. Viimasel oli mäletatavasti pompoosne soov saada 2016. aastal ka Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Kaldalu sai rohkem tuntuks aga sellega, et ta keeldus 2013. aasta presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtul andmast kätt toonasele presidendiprouale Evelin Ilvesele. Kohus vahistas eelnimetatud kodanikud esialgu kaheks kuuks.
Koheselt reageerisid pommiähvardusele Lõuna prefektuuri eritalitused ja Lõuna-Eesti demineerijad, kes piirasid sisse Riia 24 ehk Tartu ERRi stuudio hoone ning peatasid liikluse maja ümbruses ja Riia tänaval tunniks ajaks. Hoones viidi läbi põhjalik kontroll, mille käigus lõhkekeha ei leitud. Pommiähvarduse tegemise hetkel kedagi stuudios ei viibinud.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul kahtlustatakse mehi grupis toime pandud avaliku korra raskes rikkumises. «Kogutud tõenditele tuginedes on meil põhjust seostada mõlemat meest ähvarduse tegemiseks kasutatud telefoni soetamise ja ähvarduse tegemisega,» ütles Püss. «Kuna antud juhul ei leitud lõhkekeha, oli tegemist avaliku korra raske rikkumisega, millega häiriti piirkonnas elavate, liiklevate ja töötavate inimeste liikumisvabadust, avalikku kindlustunnet ja õigusrahu. Samuti põhjustati liiklusseisak Riia tänaval, mis on Tartu üks olulisemaid tänavaid,» lisas prokurör.
Püss ütles, et igasugustesse pommiähvardustesse suhtutakse täie tõsidusega. «Iga ähvardus võib osutuda tõeseks, mistõttu alati reageerivad neile kõik asjakohased õiguskaitseasutused. Esmatähtis on veenduda, et ei oleks ohtu inimeludele. Seejärel tuleb aga selgitada välja ähvarduse tegija veendumaks selles, et edaspidigi ei tekiks ohtu eludele ja turvatundele,» ütles Püss. Prokuröri sõnul taotleti kohtult kahtlustatavate vahistamist, et välistada edasiste kuritegude toimepanemine ning menetlusest kõrvale hoidmine.
Tartu politseijaoskonna politseimajor Üllar Sõmera kinnitas, et üldjuhul selgitab politsei pommiähvarduse teinud inimesed varem või hiljem välja. «Kui politsei reageerib nõnda ressursimahukale väljakutsele nagu seda on pommiähvardus, pikeneb teiste piirkonda jäävate hädasolijate ooteaeg või jäävad nad üldse õigeaegse abita. Pommiähvardus on seega tõsiselt vastutustundetu tegu kõigi päriselt kiiret abi vajavate inimeste suhtes,» ütles politseimajor.
Avaliku korra raske rikkumise eest võib kohus mõista kuni viieaastase vangistuse. Esialgu võeti mehed vahi alla kuni kaheks kuuks. Kriminaalkorras mehi varem karistatud ei ole.
Kohtueelset menetlust viib läbi Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.