Lõõtsa tänavalt kaovad tõkkepuud teadmata tulevikus

Tartu keskkatlamaja ehitas oma tänava 2014. aastal ja eratänav on autojuhtidele tänini suletud. Sel kevadel tegi linna­valitsus ette­paneku nimetada tänav Meisli, Lõõtsa või Haamri tänavaks, sest lähedal asuvad Sepikoja, Alasi, Ääsi ja Vasara tänav. Omanik eelistas Lõõtsa tänavat ning Tartu voli­kogu oli sellega päri.

FOTO: Margus Ansu

Tartu Ropka linnajao tänavate seisukord pole kiita, kõnniteedest rääkimata. Viimaseid selles kandis paljudes kohtades polegi. Seda enam paneb kohalikke imestama, miks on Ringteed ja Sepikoja tänavat ühendav uus valgustatud korralike kõnniteedega Lõõtsa tänav suletud tõkkepuudega. 

«Praegu on Lõõtsa tänav eraomandis,» vastas Tartu linnavalitsuse teedeteenistuse juhataja Urmas Mets. «Omanikul on oma teel õigus kehtestada liikluskorraldus. Kui ta ei soovi, et võõrad seal sõidavad, võib tee sulgeda.»

Esialgu jääb kinni

FOTO: Graafika: Artur Kuus

Ligi 300-meetrise Lõõtsa tänava rajas sooja-, külma- ja elektritootja ASi Fortum Tartu tütarfirma AS Tartu Keskkatlamaja oma Ringtee 8 katastriüksusele. Osaliselt asub tänav Tartu linnale kuuluvatel Sepikoja tänav T21 ja Ringtee tänav T27 katastriüksustel. Tänav ehitati 2014. aasta teisel poolel, kui selle kõrval valmis uus Ropka katlamaja.

«Korrastasime seal oma maa-ala ja rajasime tulevikule mõeldes ka korraliku tänava,» rääkis eile Kataris viibinud Fortum Tartu juht Margo Külaots. «Esialgu on Lõõtsa tänav kinni, sest me ei taha, et seal hakkaksid käima kiirendusvõistlused, kardame isetegevust. Aga tegime Lõõtsa tänava nii, et sellest saaks tulevikus avalik, kõigile kasutatav tänav.»

Tulevik saabub siis, kui Tartu keskkatlamaja müüb kõnealusel katastriüksusel olevad krundid maha ning sinna kerkivad uued kontorid ja ärihooned. 

Et Lõõtsa tänav on eratänav, siis Tartu linn selle hooldamise eest ei hoolitse, samuti pole seda tänavat teeregistris. «Teeregistris on avalikus kasutuses tänavad ning avalikuks kasutamiseks antud erateed ja -tänavad,» selgitas Urmas Mets. Ta lisas, et eratänavaid on ülikoolilinnas teisigi. Näiteks Lõunakeskuse kõik teed ja Võru tänaval asuva Sõbra keskuse teed on eraomandis. 

Kõndida võib

Et Ropka linnaosa läbiv idaringtee on väga elavaks muutnud liikluse Lõõtsa tänavaga paralleelsel Jalaka tänaval, tekib küsimus, kas linnavalitsus ei võiks eratänava omanikuga läbirääkimisi pidada, et hajutada liikluskoormust. 

«Lõõtsa tänav on ehitatud nii, et see võiks olla avalik tänav,» ütles Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool. «Aga see on Tartu keskkatlamaja teema. Ettevõte ehitas tänava oma rahaga, linn pole sinna sentigi pannud ning sellepärast ei saa me omanikku teed avama kohustada. Kuni katlamaja hoiab tänava kõrval laoplatsil torusid, ei taha nad, et sealt läbi sõidetaks.»

Tõkkepuudega on piiratud vaid katlamaja kinnistul olev tänavaosa, linna maal olev tänava algus ja lõpp on avatud. 

«Tõkkepuud on seal autodele, korralikke valgustatud kõnniteid saavad jalakäijad ikka kasutada, keegi neile jahti pidama ei hakka,» märkis Andres Pool. «Me tõesti pole seni teinud ühtegi sammu, et Lõõtsa tänav oleks avalikult kasutatav. Aga kui see juba tehti, küll saab sellest ka kõigile kasutatav koht. Seal on ärimaad, esmalt tulevad kontorid ja siis ka avalik tee.» 

Tagasi üles