Võimuta jäänud Jõgevamaa valimisliidud kahtlustavad parteisid salasobingus

Valimisliidu Uus Jõgeva esinumber Tiit Lääne(vasakul) kahtlustab parteisid salanõus, mis jätab valimisliidud võimu juurest eemale. Foto: Eili Arula

Kuigi kohalike omavalitsuste valimiste statistika räägib selgelt, et Jõgevamaal kogusid valimisliidud kokkuvõttes parteidest enim hääli, on tänaseks päevaks teada, et kolmest Jõgevamaal tekkivast omavalitsusest kahes neid võimu juurde ei lasta. 
Valimisliitude esindajad on erakondade peale pahased ning kahtlustavad parteide kokkumängu. Erakondade esindajad omakorda õigustavad valimisliitude kõrvalejätmist asjaoluga, et need on ebastabiilsed ühendused, mille nimekirjad võivad järgmisteks valimisteks laiali jooksnud olla ning sel viisil pole võimalik valda jätkusuutlikult juhtida. 
Praegu on koalitsioonileping sõlmitud Jõgeva vallas ning ka Põltsamaa vallas on jõujooned paika loksumas. Kummaski koalitsioonis valimisliite esindatud pole. 
Jõgeva vallas on valimisliitude võimust kõrvalejäämine isegi ootus­pärane, sest valimised võitis Keskerakond, mille juhtfiguurid sõnasid juba enne valimisi, et eelistavad võimupartneritena erakondi. 
Põltsamaa vallas võitis valimised valimisliit Ühine Põltsamaa, kuid erakonnad koalitsiooniläbirääkimistel paraku valimisliidu juhtidega ühist keelt ei leidnud ning seal on sündimas neljast erakonnast koosnev võimuliit. Mustvee vallas veel võimuliidu kohta selgust pole ning kardetavasti ei jõuta seal koalitsioonileppeni ka homseks, mil leiab aset esimene Mustvee vallavolikogu istung. Ka on Mustvee vallas valimised võitnud valimisliidu Uus Laine, samuti parteide esindajad läbirääkimiste suuna kommenteerimisel kidakeelsed, kartes avalike väljaütlemistega võimuliidu loomise eel suhteid lõplikult sassi ajada.

Jõgeva valimisliidu juht kahtlustab erakondade kokkumängu

Ootuspäraselt võitis Jõgeva vallas valimised seal kõige pikema nimekirjaga esindatud Keskerakond, kes valis koalitsioonipartneriteks sotsiaaldemokraadid ja Reformierakonna. Jõgeva vallavolikogus said lisaks koalitsioonilepingu sõlminud parteidele kohad ka EKRE, IRL ja kolm valimisliitu. 

Valimisliitudest sai enim kohti – kolm – Uus Jõgeva. Koalitsiooni kuuluval Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on volikogus üksnes kaks kohta.

«Ma ei saa midagi kindlat väita, aga tundub, et juba riigi tasemel on erakondade kohalikele juhtidele antud suunised valimisliidud võimu juurest kõrvale jätta,» kahtlustas valimisliidu Uus Jõgeva eestvedaja Tiit Lääne.

Ta tõi võrdluseks omavalitsused, kus valimisliidud said erakondadest tugevama valimistulemuse, kuid võimuleppe sõlmimise juures panid ikkagi erakondade esindajad seljad kokku ning tõrjusid valimisliidud välja. 

«Võtame või näiteks Põltsamaa, kus valimised võitnud liit ei mahtunud üldse koalitsiooni. See on mulle veidi arusaamatu,» lisas Lääne.

Keskerakonna Jõgeva vallavanema kandidaat Aare Olgo sõnas juba enne valimisi, et eelistab koalitsiooniläbirääkimistel pigem parteisid. 

«Valimisliidud ei ole tugev poliitiline jõud, need ei pruugi järgmiste valimisteni vastugi pidada,» põhjendas Olgo oma seisukohta enne kohalikke valimisi.

Magus vallavanema koht pani võimuliidu paika

Kuigi Põltsamaa ühendvallas kogus enim hääli valimisliit Ühine Põltsamaa, on nende saagiks hoopis kohad opositsioonis. Põltsamaa valla koalitsioonilepingu allkirjastavad täna kell 14 sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Reformierakond ja EKRE ehk kõik ülejäänud parteid, kes said Põltsamaa vallavolikokku kohad.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, Põltsamaa vallavanema kandidaat Margus Möldri ei teinud saladust, et neil tekkisid valimisliiduga erimeelsused vallavanema koha pärast. «Nad olid kindlal seisukohal, et soovivad vallavanema kohta enda esindajale. Hiljem nad küll loobusid, aga siis oli juba liiga hilja,» sõnas seni Puurmani valda juhtinud Möldri.

Et Põltsamaa vallavolikogu valimistel enim hääli saanud Möldri polnud nõus vallavanema kohast loobuma, asusid sotsiaaldemokraadid samadel põhimõtetel läbi rääkima hoopis teiste volikogu mandaadi saanud parteidega. Teistel volikokku pääsenud parteidel polnud Möldri vallavanemaks asumise vastu midagi ning kokkuleppele jõuti ka teistes põhimõttelistes küsimustes. Seega jätavad erakonnad valimisliidu ainukesena opositsiooni.

«Olen väga kurb, et asjad nüüd nii on läinud. Programmid olid meil sotsiaaldemokraatidega ühesugused ja me tegime nädal tagasi uue pakkumise, kus loobusime vallavanema kohast ja leppisime volikogu esimehe kohaga. Siis polnud veel ühtegi lepingut allkirjastatud,» rääkis valimisliidu Ühine Põltsamaa nimekirjas enim hääli saanud Pajusi valla­vanem Reet Alev.

Ta on Jõgeva vallas kandideerinud valimisliidu Uus Jõgeva juhi Tiit Läänega ühel nõul, et ilmselt on valimisliitude võimult eemale trügimine parteijuhtide korraldus.

«Kahjuks või õnneks on riigikogu valimised lähedal,» põhjendas Alev olukorda, kus vallavõimu pirukas jääb vaid erakondade järada.

Mustvees on seis endiselt väga segane

Tekkivas Mustvee vallas võitis valimised valimisliit Uus Laine, kel on 21-liikmelises volikogus kaheksa kohta. Mõni päev enne valimisi kinnitas praegune Lohusuu vallavanem ja valimisliidu Uus Laine nimekirjas enim hääli saanud Tarmo Tomson, et läbirääkimistega on algust tehtud, kuid käegakatsutavat tulemust veel pole.

Eile selgus, et siiani erilist arengut koalitsiooniläbirääkimistel Mustvee vallas pole. Ka säilib võimalus, et homme, mil peetakse Mustvee vallavolikogu esimene istung, ei suudeta võimuliitu paika saada.

«Läbirääkimised käivad, aga ma ei tahaks pikemalt nende sisul peatuda. Kõik on veel väga segane ja lahtine,» jäi Tarmo Tomson kidakeelseks.

Küsimusele, kas ta ei karda, et parteid valimisliidu seljataga isekeskis koalitsiooni teevad, vastas Tomson väga üldsõnaliselt: «Ka seda ei saa me välistada.»

«Pikk tee on veel minna ja mingeid kokkuleppeid pole,» tunnistas praegune Saare vallavanem Hannes Soosaar, kes kogus Mustvee vallavolikogu valimistel 130 häält.

Soosaar lisas, et tunneb enda valijate ja kogukonna ees vastutust saada võimuliit võimalikult kiiresti ja valutult toimima, kuid valimisjärgsed nädalad ja lõputuna näivad läbirääkimised selleks erilist kindlust ei anna.

Seda, millest on tekkinud Mustvee valla võimuliidu kaks nädalat kestvad sünnivalud, Soosaar täpsustada ei soovinud. 

«Teatavatel põhjustel ma ei saa neid tagamaid avalikustada,» lisas Soosaar ning viitas asjaolule, et ei soovi enda hinnangute andmisega kedagi pahandada.