Varastelt asjade ostjad toidavad kuritegevust

Inimesed teevad õigesti, kui toovad leitud jalgratta politseimajja, sest selle endale jätmine on seaduse järgi kuritegu. Paraku ei jõua kaherattalised tihti õigete omanikekätte, sest kuriteo ohvrid ei suuda tõestada, et tegemist on just nende sõiduriistaga.

FOTO: Margus Ansu

Kui keegi varastatud kraami ei ostaks, siis ju ei varastataks, kinnitab Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel. Peale varaste otsimise püüab politsei kuritegevust ohjeldada, karistades neid, kes teadlikult ostavad varastatud kaupa.


«Politseile tehakse etteheiteid, et me ei jõua kõiki vargusjuhtumeid ära menetleda. Samas on politsei ainult üks kodar selles rattaringis,» selgitas Koppel. Tema sõnul panevad ratta käima hoopis need inimesed, kes on valmis kuritegelikul teel saadud asjad ära ostma.

Kahtlemata ostab osa inimesi varastatud kaupa teadmatult ja heauskselt, kuid on ka neid, kes ilmselgelt saavad aru, et ostetaval kaubal on hämar taust. «Kui sa aktsepteerid seda, et mõni asi või ese võib olla varastatud, siis oled kuriteo kaasosaline,» märkis Koppel.

Parimal juhul jääb inimene ostetud asjast lihtsalt ilma. Teadlik omandamine võib aga kaasa tuua rahatrahvi või lausa vabadusekaotuse.

Jäta ostmata

Et mitte sattuda ebameeldivatesse sekeldustesse, tuleks vältida kahtlase kauba ostmist.

Sageli püüavad vargad või vahendajad vabaneda videviku varjus virutatud kaubast netiportaalide kaudu. Kahtlast päritolu kaupa leiab ka turgudelt ja pandimajadest. Leidub selliseidki inimesi, kes pakuvad kaupa otse tänaval. «Igaüks, kes hakkab endale midagi soetama, vaadaku põhjalikult kaup üle,» rõhutas Koppel.

Varguste hirmus märgistatakse oma tööriistu, kraabitakse neile nimi peale. Palju annab teavet eseme hind. Kui see on kuulutustelehes madalam kui teistel samalaadsetel asjadel, tuleks muutuda ettevaatlikuks. «Küsige endalt, miks peaks müüja tegema endale kahjuliku tehingu,» soovitas Koppel.

Hea oleks müüjaga ikkagi kohtuda ja veenduda, kas ta jätab üldse usaldusväärse inimese mulje. Jälgige, kas inimese välimus ja pakutav kaup lähevad omavahel kokku.

«Kui väga kallist kella üritab tänaval müüa lõhkiste pükstega, meelemürke tarbinud inimene, ei lähe see isik ja kaup kuidagi kokku,» tõi kriminaalbüroo juht näite.

Sageli puutub politsei kokku olukorraga, kus kannatanu tuleb tegema avaldust varastatud jalgratta kohta, kuid ei suuda meenutada isegi seda, mis marki oli tema sõiduriist. Nii on politseil väga raske inimesi aidata, tõdes Koppel.

«Ärge loopige dokumente minema,» rõhutas ta. Rattal olgu alles pass, kodutehnikal garantiikaart. Tark oleks säilitada ostu tõendavad dokumendid.

Meelde tasuks jätta esemete detailne kirjeldus. Veelgi parem, kui praegusel digiajastul saaks teha oma väärtuslikumast varast jäädvustused ning hoida neid turvalises kohas.

Leiud politseisse

Osa varastatud kraamist jääb alati kuhugi vedelema. Varas ei saa sellest lahti ja viskab võssa. Keegi leiab selle sealt.

Asjaõigusseaduse järgi on 50 eurot piirmäär, millest alates ei tohi inimene enam leitud eset endale jätta, vaid see tuleb üle anda politseile. «Kui leiad ratta, sõidad sellega aasta, siis see tähendab, et oled sõiduvahendi ebaseaduslikult omastanud,» sõnas Koppel.

Politsei seisab aga leitud esemetega taas sama identifitseerimise probleemi ees: ese on olemas, kuid pole teada, kes on selle omanik.

Nii kutsub politsei inimesi oma ladudesse, et tulge ja vaadake. Paljud tulevad ja leiavadki kadunud esemed. Hulk kaupa jääb aga tuvastamata ning maavalitsusel tuleb asjad vastavalt seadusele realiseerida.


Kuritöö ja karistus
• Varastatud kraami teadlikult ostnud inimesed saavad karistada.
• Kohus karistas 4000 krooniga 41-aastast naist, kes ostis 2009. aastal kaks elus siga, teades, et loomad on varastatud kohalikust ettevõttest. Sigade väärtuseks hindas omanik 3600 krooni.
• 21-aastane noormees pidi minema üheks aastaks vangi selle eest, et ta ostis 2009. aastal neli maastikujalgratast, teades, et need on varastatud. Rataste väärtus oli kokku 22 000 krooni.
• Kohus mõistis viieks kuuks vangi 24-aastase noormehe, kes müüs 2010. aastal varastatud maastikujalgratast ja kahte elektrigeneraatorit. Esemete väärtus oli kokku 13 300 krooni.
• 2010. aastal teadlikult kaks varastatud mobiiltelefoni soetanud 20-aastane noormees mõisteti neljaks kuuks vangi. Esemete väärtus oli kokku 2830 krooni.
• 30 päeva tuli trellide taga veeta 21-aastasel noormehel, kes omandas 2010. aastal teadlikult kuritegelikul teel saadud mobiiltelefoni, mille väärtus oli 5000 krooni.
• Kokku 7350 krooni trahvi tuli maksta 51-aastasel naisel, kes teadis, et mobiiltelefon on varastatud, kuid ostis selle 2008. aastal ikkagi. Mobiiltelefoni väärtuseks oli toona 5300 krooni.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
 

Tagasi üles