Regilaulutoas saab kaasa laulda elu lugusid

  • Ka pime tüdruk võib nägijaid juhtida.

Muusik Veronika Sõstar naudib regilauludesse kirja pandud lugusid ja soovitab neid kaasa laulda teistelgi. Gloryle meeldib muusika samuti väga.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui erivajadusega inimene mõne ürituse korraldab, siis enamasti arvatakse, et küllap teeb ta seda teisi erivajadusega inimesi silmas pidades.

Et näiteks kui Eesti Rahva Muuseumis korraldab regilaulutuba üks pime tüdruk, täpsemalt Veronika Sõstar, siis see nagu tähendaks, et sellesse regilaulutuppa sobibki koguneda vaid sarnases seisus kuulajail nagu tema. Aga see ei ole nii!

Puudega inimene võib panustada ka täiesti tervete ja iseendaga väga hästi hakkama saavate inimeste enesearengusse ja vabasse aega. 

Vabatahtlik Assar Järvekülg oligi see, kes pani tähele, et kui eelmisel sügisel ERMi regilaulutoast ajalehes kirjutati ning märgiti selle korraldajat Veronika Sõstart ja tema lahutamatut seltsilist, pimeda juhtkoera Gloryt, siis esimeste kordade publiku pealt võis arvata, nagu hoiaks osa inimesi sealt kõrvale või nagu nad ei söandaks tulla.

Uus hooaeg käes

Nüüd on regilaulutubadel uus hooaeg ees ning seepärast tasus see lugu ära rääkida ja rõhutada, et regilaulutuba on mõeldud noortele ja vanadele, lastele ja naistele ja meestele, tugevatele ja nõrkadele – kõikidele!

Veronika Sõstar on muusik, keda teatakse jah eelkõige tänu erivajadustega inimeste ansamblile Allikabänd, kus ta on üks juhendajaid. Aga ta on end koolitanud mitmel pilli- ja laulukursusel ning oskab ka regilaulust väga põnevalt kõnelda.

Et regilaulutuba töös hoida, peab ta läbirääkimisi muusikainimestega ning on alati leidnud nende seast eeslauljad. 

Nii on 28. oktoobril regilaulutuppa laulma ja jutustama tulemas Jaak Johanson, 4. novembril Terje Puistaja ja 9. detsembril Celia Roose.

Ka uue aasta esinejad on Veronika Sõstral paigas: Leanne Barbo, Karmen Linnamägi, Meelika Hainsoo, Mikk Sarv ja Tom Valsberg.

Küsimuse peale, kas Veronika ka ise mõnel korral eeslauljarolli võtab, vastas ta, et eelmisel hooajal see korra isegi juhtus.

«Valisin teemaks kiigelaulud ning käisin neid arhiivis juurde otsimas, salvestisi kuulamas ja laule meelde jätmas,» meenutas ta.

Ta märkis veel, et regilaulutubades juhtub aeg-ajalt muidu ka nii, et mõni rahvamuusik ise küsib publikult, mis laulu keegi teab ja kas tahab selle üles võtta. Julgeid on olnud.

Lõputu hulk laule

Regilaulutoa mõte on Veronika Sõstra sõnul see, et meeles hoida eestlaste igivana pärandit, milles väljendus inimese päevatöö ja terve eluring – kõik need lõikuslaulud, pulmalaulud, hällilaulud, mängu- ja tantsulaulud, laulud Linnuteest ja päikesest või inimese usust loodusesse ja jumalasse.

Veronika Sõstar ütleb, et tegelikult võiks neid laule tänapäevalgi luua. Leida mõtteid, mida saab väljendada kaheksasilbiliste ridadega, panna nende ridade lõpud riimuma ning read ise paarikaupa korduma. Ja nii jutustada ükskõik millest, kas või sellest, mida nutitelefon inimese päevaga teeb või kuidas aku tühjaks sai.

Regilaulutuba on Veronika Sõstra sõnul aga veel otsekui koosolemise riitus, millesse võib väsimuse peita ja millest rõõmu tunda. Pealegi on regilaulu kaasa laulda alati kergem kui seda niisama kuulata, mil see pisut igavana tundub.

Regilaulutuba

• Kord kuus laupäeviti Eesti Rahva Muuseumis

• 28. oktoobril kell 17

• 4. novembril kell 16

• 9. detsembril kell 16

Tagasi üles