Poiss püüdis Tartu kesklinnas Atlantise juurest võimsa haugi

Sellest sügisest Koidu keskuse kalastusringis osalev Artur Ipits (12) hakkas kalal käima nelja-aastaselt. Pühapäeval tõmbas ta Emajõest välja ligi 12 kilo kaalunud haugi. Pärast mõõtmisi ja fotosessiooni lasti purikas jõkke tagasi. Foto: Erakogu

Mida teevad koolilapsed sügisvaheajal? Härma kooli 5. klassi poiss Artur Ipits (12) võttis pühapäeva hommikul oma kokkupandava spinningu ja läks Tartu kesklinna Atlantise juurde Emajõe äärde Koidu keskuse kalastusringi trenni.

Ta vahetas paar korda kohta ja viskas siis landi Atlantise eest paadisillalt allavoolu, üsna kalda lähedale.

Kahe mehe jõul

Oli see vast õnn! «Esialgu oli tunne, et sain kätte kolme-neljakilose kala,» vahendas Artur Ipits oma muljeid. «Aga kui nägin kala selga, sain aru, et kedagi väga suurt on otsas. Tõmmata ma jõudsin, mind see kala vette ei tirinud. Imelikul kombel pidasid spinning ja nöör vastu.»

Noorele kalamehele tõttas appi Koidu keskuse kalastusringi juhendaja, viiekordne Eesti meister spinningupüügis ja mullune Eesti meister jääaluses püügis Denis Manov. «Meil polnud kahva kaasas, aga õnneks on vesi praegu kõrge, võtsin kala lõpuste alt kinni (lause täpsustatud: algselt oli kirjas võtsin kala kõhu alt kinni) ja sikutasime ta kuivale,» rääkis Denis Manov.

Foto: Erakogu

Artur Ipitsa saak oli kopsakas: haug oli ninast sabani 123 sentimeetrit pikk ning vähemalt 12 kilo raske. «Kaalu polnud, mul oli mõõdulint kaasas, mõõtsime ta pikkuse ja ümbermõõdu ära ning arvutasime,» selgitas noor kalamees. 

Tubli tosin kilo kaaluv haug saadi kätte Koidu keskuse kalastusringi juhendaja Denis Manovi soovitusel valitud landiga. Foto: Erakogu

«Sain ise kevadel sama suure haugi, kaksteist kilo oli Arturi haug kindlasti, kui mitte neliteist,» ütles Denis Manov. «Nii suur kala on ikka rohkem õnne asi ja selline õnn naeratab kalameestele harva, sest suuri kalu just palju pole ning kätte saab neist üksikuid.» 

Koidu keskuse kalastusringi noorte kalameeste senine kõige suurem saak on olnud neljakilone haug, mis saadi kätte sel suvel. «Kahe- ja ühekilosed kalad on poistel tavalised,» sõnas Denis Manov. Artur Ipitsa senine kõige kopsakam saak on olnud Norras püütud 4,5-kilone tursk.

Kaheteistkilone haug väga tavaline saak pole, kuid neid ikka leidub, tõdes Eesti maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Arvo Tuvikene. «Kutselised kalurid on Võrtsjärvest võrguga saanud kolme-neljateistkiloseid haugi,» ütles ta. «Kalamehed on selliseid purikaid püüdnud ka spinninguga. Eestis reaalselt kättesaadavatest kaladest ongi haugid kõige suuremad.»

Uhhaa jäi ära

Kuid mis Artur Ipitsa püütud suurest haugist sai? Kõlab uskumatult nagu kalamehejutt, aga on tõsi – ta lasti Emajõkke tagasi! Kas noorel kalamehel sellest kahju polnud? «Mitte väga, pigem oli see heategu, ta saab nüüd veel kalavarusid taastada,» vastas Artur Ipits, kes vaheajal tennisetrenni, aiatööde ja puhkamise kõrvalt kindlasti ka kalale läheb.

«Meie saime oma mõnu ja uhked pildid kätte,» lisas Denis Manov. «Ega siis kalamehelt keegi küsi, kuidas kala maitses. Ikka küsitakse, kui palju kala kaalus, ja tahetakse pilti näha. Väikseid hauge püüame poistega Emajõest ja Anne kanalist palju, kalapuudust pole.»

Arvo Tuvikene lisas, et nii Eestis kui siit kaugemal soovitatakse suured kalad kalavarude taastamiseks vette tagasi lasta. «Mina kiidan sellise teo heaks. Suured kalad annavad ju veel tohutult järglasi,» ütles Arvo Tuvikene. «Iseasi on muidugi see, et kas kõik raatsivad nii teha, kuigi on ju teada, et mida suurem haug, seda tuimem liha.» 

Kalateadlane lisas, et kui kala landiga väga viga pole saanud, siis ei juhtu temaga midagi. «Haug on vastupidav, paraneb kiiresti,» ütles ta. 

Kiirelt kasvav kiire kala

• Haug (Esox lucius) on Eesti sisevetes kõige laiema levikuga kalaliik, asustab 92% uuritud järvi ja 67% vooluveekogusid. Leidub ka kõikjal Eesti rannikumeres, eriti arvukalt Väinameres. Rahvalikud nimed: avi, havi, jurlak, jõekirjak, nilks, nolk, nälg, purikas, vassiili, veteröövel.
• Eelistab, eriti noorena, hoiduda kalda lähedale varjumist võimaldavate veetaimede vahele. 
• Röövkala, kelle põhitoiduks on kõige arvukamad ja kergemini tabatavad kalad, nt ahven, särg, kiisk, suurjärvedes ka tint, rannikumeres räim jt. Saakkalade pikkus valdavalt 8–12 cm. Püüab saaki varitsedes, välkkiire sööstuga. 
• Kiirekasvuline nagu röövkaladele tüüpiline. Eestis on aastased haugid 15–17 cm pikkused ja 18–25 g raskused, kolmeaastased 36–39 cm ja 240–320 g, viieaastased 53–56 cm ja 850–1100 g, seitsmeaastased 67–72 cm ja 1,9–2,4 kg, kümneaastased 88–94 cm ja 4,5–6 kg, viieteistaastased 117–123 cm ja 11–14 kg. Eestis kasvab haug kõige kiiremini Peipsis. Emased kasvavad kiiremini ja elavad kauem kui isased. Viimaste eluiga on tavaliselt kuni seitse aastat ja kaal kuni 2 kg. Sugupoolte arvuline vahekord on 3 : 2 emaste kasuks. 
• Eesti teadaolevalt suurima haugi, 22,7 kilo kaalunud purika, püüdis 3. märtsil 2016 Tartumaalt Keeri järvest harrastuskalamees Valeri Bodin. Maailmarekordid on ebaselged, võib mainida andmeid Slovakkiast (47 kg, umbes 50 a, Doonau, 1925). 

Kalapeedia.ee allikad: Esox lucius FishBase’s (jaanuar 2014); E. Pihu, A. Turovski «Eesti mageveekalad», Tallinn 2001