Kaheteistkilone haug väga tavaline saak pole, kuid neid ikka leidub, tõdes Eesti maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Arvo Tuvikene. «Kutselised kalurid on Võrtsjärvest võrguga saanud kolme-neljateistkiloseid haugi,» ütles ta. «Kalamehed on selliseid purikaid püüdnud ka spinninguga. Eestis reaalselt kättesaadavatest kaladest ongi haugid kõige suuremad.»
Uhhaa jäi ära
Kuid mis Artur Ipitsa püütud suurest haugist sai? Kõlab uskumatult nagu kalamehejutt, aga on tõsi – ta lasti Emajõkke tagasi! Kas noorel kalamehel sellest kahju polnud? «Mitte väga, pigem oli see heategu, ta saab nüüd veel kalavarusid taastada,» vastas Artur Ipits, kes vaheajal tennisetrenni, aiatööde ja puhkamise kõrvalt kindlasti ka kalale läheb.
«Meie saime oma mõnu ja uhked pildid kätte,» lisas Denis Manov. «Ega siis kalamehelt keegi küsi, kuidas kala maitses. Ikka küsitakse, kui palju kala kaalus, ja tahetakse pilti näha. Väikseid hauge püüame poistega Emajõest ja Anne kanalist palju, kalapuudust pole.»
Arvo Tuvikene lisas, et nii Eestis kui siit kaugemal soovitatakse suured kalad kalavarude taastamiseks vette tagasi lasta. «Mina kiidan sellise teo heaks. Suured kalad annavad ju veel tohutult järglasi,» ütles Arvo Tuvikene. «Iseasi on muidugi see, et kas kõik raatsivad nii teha, kuigi on ju teada, et mida suurem haug, seda tuimem liha.»
Kalateadlane lisas, et kui kala landiga väga viga pole saanud, siis ei juhtu temaga midagi. «Haug on vastupidav, paraneb kiiresti,» ütles ta.