Vahur Kollom: korruptsiooni ei saa sallida

FOTO: TPM

Tartus abilinnapeade suhtes üles kerkinud korruptsioonikahtlused toovad järjekordselt peateemaks seaduse muutmise ja veelgi parema sisekontrolli vajaduse kohalikes omavalitsustes.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt peab riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tagama kontrolli avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning kohustustest kinnipidamise üle. 

Igapäevaelu räägib seda keelt, et kohalik omavalitsus ei suuda ise neid ülesandeid täita ega juhtumeid ära hoida. Olukorra parandamiseks peab riik üle vaatama, kuidas tagada korruptsioonivastase seaduse nõuete parem täitmine ja kohalike omavalitsuste sisekontrolli tõhusus. 

Vabaerakond on loomisest peale pühendunud korruptsiooni vastu võitlemisele, jäädes sageli üksi. Kui meie erakonna liige Artur Talvik juhtis tähelepanu politsei- ja piirivalveameti direktori krediitkaardi väärkasutusele, siis paljud inimesed mõnitasid teda selle eest ja küsisid, kas millegi sisukamaga pole aega tegeleda.

Ükski inimene ei saa täiesti ootamatult ministriks, linnapeaks, abilinnapeaks. Neid kaasatakse usalduse tõttu.

Ei valitsejatele ega valijatele taha kohale jõuda, et neis asjus peab valitsema selgus ja kuritarvituste suhtes täielik nulltolerants. Valitseb endisaegne mentaliteet, et mõisa köis las lohiseb ehk riigi ning kohaliku omavalitsuse tagant varastamine on täiesti normaalne tegevus. Kas ikka on? Kas elamegi Eestis, kus inimesed toetavad korruptsiooni ja varastamist? Valimistulemusi vaadates jääb kohati küll selline tunne.

Ühiskonna toimimisega on tegelikult väga hästi kursis kõigi erakondade liikmed. Nad teavad, mis on mis. Samuti tunnevad ja teavad erakonna liikmed üksteist juba ammu enne seda, kui kuskil valitsusvastutust kandma hakatakse.

Ükski inimene ei saa täiesti ootamatult ministriks, linnapeaks, abilinnapeaks. Neid kaasatakse usalduse tõttu. Kui räägime usaldusest ja vastutusest, siis näiteks Tartus kinnitab volikogu linnavalitsuse liikmed ametisse linnapea ettepanekul. 

Aga kui politsei- ja piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler juhib tähelepanu sellele, et poliitiline seltskond peab tegema väga tõsiseid muudatusi, siis tuleb seda hoiatust võtta äärmiselt tõsiselt.

Järelikult on asjad Eestis mitu korda hullemad, kui esmapilgul välja paistab.

Aga öelge mulle, mismoodi saavad ühiskonnas asjad muutuda, kui võimul on üks ja sama poliitiline seltskond, kes pole huvitatud muutustest? Kui inimesed valivad kogu aeg ühte ja sama inimest ja erakonda, siis ei muutugi kunagi mitte midagi.

Muudatuste tegemiseks on vaja toetada teisi, uusi jõudusid, neid, kellel on uuenduslikke mõtteid ja tahet teha Tartut ja Eestit paremaks. 

Tagasi üles