/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/05/02/570571t1h7059.jpg)
Metsa- ja puidutööstuse liidu kontaktpäeval lubas Eesti Maaülikooli metsatööstuse osakonna lektor Regino Kask, et osakond püüab keskenduda rohkem rakendus-likele uurimistöödele ning puiduettevõtete huvide arvestamisele.
Maaülikool otsib puidutööstusega ühisosa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahjuks on meil seni olnud ülekaalus pliiatsist välja imetud uurimused, mille põhieesmärk on olnud võimaldada tudengil kool ära lõpetada,» tunnistas Kask. «Ka oli meil veel viis-kuus aastat tagasi vilets materiaalne baas, kõike tehti põlve otsas, aga nüüd tasub ettevõtetel juba meie laborisse tulla.»
Kase sõnul on uus laboritehnika, mille keskmes on üle pooleteise miljoni krooni maksma läinud universaalne katseseade puitmaterjalide mehaaniliste omaduste määramiseks, suurendanud uuringute usaldusväärsust ning tudengite huvi katseid korraldada. Kask kinnitas, et metsatööstuse osakond ei kavatse vähemalt esialgu ettevõtjailt oma labori kasutamise eest raha küsida.
«Meile on peatähtis saada uute uurimistööde teemasid, et tudengid ei peaks tegelema tühja-tähjaga,» kõneles Kask.
Napib haritud tööjõud
Maaülikooli metsatööstuse osakonna juhataja professor Peeter Muiste märkis, et ülikooli ja puidufirmade arenduskoostöö peaks muutma jumekamaks ka peagi avatav tuliuus ja nüüdisaegne puitkütuste labor.
Positiivse näitena tõsteti esile Heigo Otsa magistritööd, mis käsitles vineeri tugevdamist kunstkangastega ning pälvis läinud aastal metsa- ja puidutööstuse liidu preemia. Tööd juhendanud Regino Kask nentis, et ükski tööstus Otsa uurimust tootmisse rakendamiseks pole küsinud, aga idee pole ka enam midagi revolutsioonilist.
«Töö oli eeskätt idee kontrollimine, rohkem proovitöö,» selgitas Kask.
Infopäeval ärgitas Soome konsultatsiooni- ja uuringuettevõtte Spinverse konsultant Laura Kauhanen metsa- ja puiduettevõtjaid ning ülikoole usinamale koostööle ja uuenduslikkusele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on Spinverse teinud pool aastat eeluuringut Eesti materjalitehnoloogia programmile. Kauhase sõnul on ta näinud Eestis vaid nelja väga head selle valdkonna spin-off-firmat, kuid neil võib oma toodete ekspordini kuluda veel viis kuni kümme aastat.
«Puidul põhinevate materjalide vallas pole materjaliuuringuis edusamme hoolimata selle sektori suurest tähtsusest,» sedastas Kauhanen. «Ilmselgelt vajab see traditsiooniline valdkond rohkem haritud tööjõudu. Õppeprogrammid peavad rohkem arvestama firmade vajadusi.»
Kauhanen arvas, et Eestis on firmade ja ülikoolide koostöö kesine, sest pärast taasiseseisvumist pole lihtsalt jõudnud tekkida traditsiooni.
«Olen küsitlenud paljusid ettevõtjaid ja nad on koostööst ülikoolidega väga huvitatud,» kinnitas Laura Kauhanen.
«Üks häda on aga selles, et ettevõtjad tahavad kiireid vastuseid, kuid teaduslikke uurimusi pole võimalik teha paari kuuga.»
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu asedirektor Märt Riistop ütles, et ettevõtjate ja ülikoolide üksteisele lähenemisel on alati kaks küsimust: kes teeb esimese liigutuse koostööks ja kes teadusliku töö kinni maksab.
«Uusi tooteid ettevõtetest tuleb, kuid enamasti ei eelda need teadusuuringute korraldamist,» selgitas Riistop.
Ühe põneva valdkonnana tõi Riistop välja geelitaolise aine nanotselluloosi tootmise tselluloosist. Nanotselluloosi kiude sisaldavalt paberilt loodetakse sarnast tõmbetugevust nagu terasel, nanotselluloosist kilesid plaanitakse kasutada vedelkristallekraanides ning isegi inimese kehaosade valmistamiseks.
EAS pakub raha
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kliendihaldur Tõnu-Lauri Leevald märkis, et aastani 2013 on sihtasutusel jagada 2,9 miljonit eurot ettevõtete ja ülikoolide koostöö toetuseks, sealhulgas materjalikatsetusteks laboreis.
Positiivseks näiteks tõi Leevald osaühingu Bole, kes EASi rahasüsti varal ning koostöös tehnikaülikooli küberneetikainstituudiga viis rahvusvahelisele turule gaudilikult vallatud kõveraservalistest laudadest põrandad. Tehnoloogia põhineb arvutiprogrammil, mis sobitab omavahel ükshaaval skaneeritud ning veidi õgvendatud või kõverdatud lauad.