Kitsikus toob Tartu koolidesse kaks vahetust

Härma gümnaasiumi 2.b klassi tund eile. Kahe vahetusega on see kool töötanud pidevalt, tänavu 1. ja 2. klass, tuleval õppeaastal ka 3. klass.

FOTO: Margus Ansu

Kahes vahetuses õppimine on Karlova ja Härma kooli algklassides tavaline asi, kuid õpilaste suur tung võib tuua õhtuse vahetuse ka Tamme ja Kesklinna kooli, ehkki linnavõimude eesmärk on hoopis teise vahetuse kaotamine.


Seni kolme esimese klassiga töötanud Tamme gümnaasiumis oli eilne seis niisugune, et kahte esimesse klassi oli taotlusi 27, veel kahte 26.

Seaduse järgi võib aga põhikooli klassi suurus olla 24 last ja omavalitsus võib klassi lubada erandkorras 26 last. Avaldusi saab esitada augustini.

Nii on õhus võimalus, et Tamme gümnaasiumis tuleb avada viis esimest klassi. Koolimaja on aga täis ja vabu klassiruume pole võtta.

Tamme gümnaasiumi noorema astme õppealajuhataja Karmen Adov on juba esimesse klassi pürgivate laste vanematele öelnud, et neljas esimene klass peab võib-olla hakkama õppima teises vahetuses, ehkki kool teeb tööd, et leida kõigile lastele võimalus esimeses vahetuses õppida.

Kuid viienda paralleelklassi mahutamine on tema sõnul päris keeruline.

Kindel pole veel miski

Sama keerulises olukorras on ka Kesklinna kool, mis seni on töötanud kahe paralleelklassiga. Esimestesse klassidesse on kummassegi kirjas 27 last, mis tähendab, et seaduse järgi tuleks avada kolm esimest klassi. Kuna maja kõik klassiruumid on täis, sunnib see mõtlema teise vahetuse peale.

Kooli direktor Kersti Vilson ütles siiski, et kuna klassid on sellevõrra väiksemad, leiab kool ilmselt ikkagi võimaluse ühes vahetuses tundide andmiseks. Kui sama peaks korduma järgmisel aastal, on teise vahetuse vajadus aga ilmne.

Jutt on lastest, kelle elukohajärgne kool on Kesklinna kool – sellesse kooli pürib õppima veel 16 last, kelle elukohajärgne kool on mujal.

Tartu haridusosakonna peaspetsialist Katrin Parv osutas eile, et lisaklasside avamine on neis koolides esialgu teoreetiline võimalus, sest mõni laps võib olla üles antud mitmes koolis. Järgmiseks nädalaks ootab osakond esimesse klassi pürgijate andmeid, et need siis üle vaadata. Kui vaja, teeb linn otsuse lisaklasside avamiseks.

Enam lapsi, pisemad klassid

Kõigil põhikoolilastel on õigus õppida elukohajärgses koolis, Tartus on elukohajärgsed koolid määratlenud Tartu linn. Annelinnas on lastel elukohajärgseks kooliks määratud Kivilinna gümnaasium, kommertsgümnaasium ja Des-cartes’i lütseum. Härma kool on sellest süsteemist väljas.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles, et teise vahetuse kursil olemist mõjutab klasside suurusele seatud piirarv 24 last. Pinnaruutmeetreid on koolimajades küll, aga klassid ei ole piisavalt suured. Nende ümberehitamine nõuaks raha. Teine tahk on aga see, et põhikooliealisi lapsi tuleb üha juurde.

Et see on nii, oli juba ammu teada ja uue koolimaja ehituse vajadus on kirjas ka Tartu hariduse arengukavas. Ent raha ehituseks pole enne 2015. aastat.

«Eks see oli muidugi teada, aga mingid valikud tuleb teha. Lasteaiakohti oli juurde vaja. Neid oleme ka järjest teinud, teeme veel, aga mitut asja lihtsalt ei suuda,» lausus Sasi.

Kiireim ja rahaliselt soodsaim lahendus võiks tema sõnul olla ülikoolist vabaks jäävate hoonete koolimajana kasutusele võtmine. Sasi nimetas Nooruse 9, Salme 1a ja Tähe 4 maju. Ühegi neist linnale omandamiseks pole veel käsi löödud.

Tamme ja Kesklinna kooli puhul hakkab tänavu aga silma ka see, et väga paljud lapsevanemad on end viimastel kuudel kooli piirkonda elama registreerinud. Tammes on jaanuariga võrreldes kaks klassitäit lapsi juures.

Sasi ütles, et kahes vahetus õppimine on mujal maailmas tundmata ja Eesti eripära. Linn soovib kahes vahetuses õppimist kaotada, et laps ei peaks hommikul üksi koju jääma, kui vanemad lähevad tööle. Teises vahetuses õppimine võib raskendada võimalust trennidest ja huviringidest osa võtta.

Härma gümnaasiumis töötavad praegu teises vahetuses esimesed ja teised klassid, sügisest ka kolmandad. Karlova gümnaasiumis 2.-4. klassid.

Karlova gümnaasiumi direktori asetäitja õppealal Karmen Sarapuu ütles, et tema kogemuse järgi on teine vahetus keeruline eelkõige koolitöö korralduse ja tunniplaani koostamise seisukohalt. Et õppimine oleks raskem, pole ta täheldanud ja tundidesse hilinemist on lõunases vahetuses vähem kui hommikuses. Teise vahetuse tunnid algavad tavaliselt keskpäeval, aga vahel ka 10.55. Ka kõige pikemal koolipäeval lõpevad tunnid kell 16.35.

Tagasi üles
Back