/nginx/o/2017/10/19/7231161t1h5ffd.jpg)
Neid tartlasi, kes äsjastel valimistel andisd üle 600 hääle nii Valvo Semilarskile (Reformierakond) ja Artjom Suvorovile (Keskerakond), kui ka üldsust laiemalt rabasid eile pärastlõunal raekojast saabunud uudised. Argiselt alanud abilinnapeade tööpäev võttis ootamatu pöörde, kui kaitsepolitsei ametnikud nende töökoha Tartu raekojas läbi otsisid ja mõlemad mehed arvatavasti kaheks ööpäevaks arestimajja viisid.
Linnapea Urmas Klaas nõudis nende kohest tagasiastumist ja lahkuv linnavalitsus jätkab nüüd nelja liikmega. Need on ka ühed vähesed faktid, mis eile kahe Tartu juhtpoliitiku suhtes avalikuks saanud korruptsioonikahtlustuses laiemalt teatavaks tehti.
Kahtlustuse kohaselt osales linnamajanduse valdkonna abilinnapea Semilarski otsustes, millega seoses olid tal isiklikud majanduslikud huvid. Kui kahtlustus peaks osutuma süüks, pani Semilarski karistusseadustiku mõttes toime toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses.
Samuti kahtlustavad Lõuna ringkonnaprokuratuur ja kaitsepolitseiamet Semilarskit altkäemaksu võtmises ning üht ärimeest talle altkäemaksu andmises. Sellele ärimehele on samuti esitatud kahtlustus.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross hoidus eile pressiga kohtudes kommentaaridest, millist Semilarski töövaldkonda kahtlused puudutavad.
Küsimusele, kas Valvo Semilarski kaasus on seotud käimasoleva Tartu linna bussihankega ning kas altkäemaksu andmise kahtlustuse saanud ettevõtja võiks olla Aivo Pärn, vastas prokurör, et uurimise praeguses faasis ta seda ei kinnita. Tartu Postimehe küsimuse peale, kas prokurör lükkab selle väite ümber, Gross naeratas ja ütles, et see on juba õngitsemine. Aivo Pärna mobiiltelefon oli eile välja lülitatud.
Milles võiks seisneda teine episood ja mis tingis sotsiaaldemokraadist abilinnapea Jarno Lauri kabinetis läbiotsimise ja tema arvuti kaasa võtmise ning tema küsitlemise, jäi eile vastuseta. Laurile kahtlustust ei esitatud ja ta jätkas raekojas tööd ka eile õhtul.
Sotsiaalvaldkonna abilinnapea Artjom Suvorov võttis kahtlustuse kohaselt pikema aja jooksul mitmel korral altkäemaksu selle eest, et aitas suunata toetussummasid erinevatele organisatsioonidele. Samuti oletatakse, et ta on toetussummasid ette lubanud. Keda Suvorov väidetavalt altkäemaksu eest toetas, prokuratuur eile ei avaldanud. Üks altkäemaksu andmises kahtlustatav on kinni peetud.
Nagu eile selgus, kestab uurimine abilinnapeade suhtes juba pikemat aega. Eile said kriminaalasjad lihtsalt avalike toimingute kaudu teatavaks, tõdes Gross ja täpsustas, et kaks kahtlustust ei ole seotud.
Suvorovi puhul on tõenäoline, et jutt saab olla Tartu linnavalitsuse reservfondist tehtavatest eraldistest, sest linnaeelarve üle otsustab ikkagi volikogu. Reservfondi eraldised on enamast mõnesaja kuni mõne tuhande euro suurused, seega saab ka altkäemaksu puhul jutt olla mitte väga suurtest summadest. Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp möönis, et sellised järeldused ei ole valed.
Tegemist on väga nördimapaneva olukorraga ning uudis kahele abilinnapeale kuriteokahtlustuse esitamisest mõjus raekojas šokeerivalt, tunnistas vahetult pärast kaitsepolitsei ametnike lahkumist Tartu linnapea Urmas Klaas.
Ta rõhutas, et linnavalitsus teeb igakülgset koostööd, et kõik nüansid saaksid võimalikult ruttu uuritud ja tõde jõuaks päevavalgele.
«Sellises olukorras, kus kaks abilinnapead on saanud kahtlustuse, ei ole neil võimalik oma ametiülesandeid täita ning on päevselge, et neil tuleb tagasi astuda ja seda ma neilt ka nõuan,» ütles Urmas Klaas.
Linnapea kinnitusel ei teadnud raekojas kuni eilseni keegi midagi käimasolevatest kriminaalmenetlustest.
Valimiste järel linnas koalitsiooni moodustamist vahejuhtum esialgu ei mõjuta, leidis linnapea. «Mõjutab see, et neil kahel mehel ei ole praegu asja kõneluste juurde.»
Tartu linnavalitsuse läbiotsimise käigus võttis kaitsepolitsei kaasa ka sotsist abilinnapea Jarno Lauri arvuti.
«Kõik prokuratuuri arvates asjasse puutuvad andmekandjad võeti linnavalitsuse läbiotsimisel kaasa,» kinnitas Jarno Laur eile. «See on ka kõik, mis ma saan praegu öelda,» ütles ta.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tartu piirkonna juht Heljo Pikhof ei osanud juhtunut kommenteerida.
Keskerakonna Tartu piirkonna juht Aadu Must sõnas oma erakonnakaaslase Artjom Suvorovi korruptsioonikahtlust kommenteerides, et ta on masendatud.
«Ma tean praegu täpselt nii palju, kui olen erinevatest uudistekanalitest kuulnud, keegi pole mind eraldi informeerinud,» rääkis Must.
«Mulle tundub see siiani uskumatuna. Suhtun põlgusega sellistesse inimestesse, kes linna- või riigiametis olles meelehead võtavad. Sellele ei ole õigustust.»
Aadu Must on kindel, et Eesti riik kergekäeliselt sääraseid kahtlustusi ei esita, ja peab mõistlikuks, et Suvorovi ametikohustused abilinnapeana tuleb peatada. «Võin öelda, et ka meie oma erakonna juhatuse liikmed on seisukohal, et selguse puudumiseni ei ole Suvorovil õigust kaasa rääkida erakonna juhatuse otsuste kujundamisel.»
2016. aasta 24. mail pidas keskkriminaalpolitsei kinni Kajar Lemberi, keda kahtlustati korduvas altkäemaksu võtmises.
Tänavu mais rääkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing, et Kajar Lemberile altkäemaksu võtmises ja soodustuskelmustes kahtlustuse toonud kriminaalasi on aktiivses kohtueelses menetluses.
Vahingu sõnul võtavadki sellised menetlused kauem aega, sest läbi tuleb töötada suur hulk materjali.
«Konkreetse kriminaalasja uurimisplaani kohaselt kuulatakse üle kuni sada tunnistajat, töötatakse läbi üle 40 digiseadme, mille hulgas on 22 arvutit ja kuus telefoni, loetakse läbi ligi 20 000 e-kirja ning analüüsitakse enam kui 20 000 paberkandjal olevat dokumenti,» kirjeldas ta.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)