Tartu ülikooli loodusmuuseumis avati eile õhtupoolikul näitus «Kaduvate liikide kannul», mis on võtnud terava tähelepanu alla liikide massilise väljasuremise nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil.
Mõtlemapanev näitus räägib elurikkuse hääbumisest
19. oktoober 2017, 15:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/18/7230593t1h5f15.jpg)
Näituse üks kuraatoritest looduskaitsja Rein Kuresoo ütles, et väljapaneku sõnum on konkreetne: väga suur osa liikidest hakkab Maal välja surema ning oleme jõudnud kuuenda väljasuremislaine algusesse.
Hinnangute kohasel võib 2050. aastaks välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest. Kõikide loomade hulk Maal on viimase neljakümne aasta jooksul vähenenud ligi poole võrra. Aga nagu rõhutatakse näituse tutvustuses: mida liigivaesem on ökosüsteem, seda vähem elujõuline see on.
«Kaduvate liikide kannul» koosneb mitmest osast. Ajutiste näituste ruumis on üles seatud näitus «Eesti metsa kaduvad liigid», kus saab tutvuda Eesti metsa arenguetappidega noorest metsast põlismetsani, ning näidatakse, mil moel mõjutab metsade majandamine nende looduslikku mitmekesisust.
Suures vitriinis sirutab tiibu must-toonekurg, kes on nõnda Eesti metsade hääbuvate liikide tummaks tunnistajaks.
Liikide väljasuremisest globaalsel tasandil saab aimu aga nutiseadme abil.
Nimelt on umbes 40 püsiekspositsioonis oleva liigi vitriini juurde kleebitud säbrukoodid, mis avavad vastava liigi ohustatuse loo: kas ja mida on tehtud, et neid liike säilitada, või mida oleks võimalik ette võtta, et nad maamunalt ei kaoks.
Meilgi elavate angerja, metsise või jõevähi kõrval saab tutvuda näiteks merikilpkonna, soomuslooma, tiigri või šimpansi hääbumise looga.
Aasta lõpus lisandub näitusele koolidele mõeldud liigilise mitmekesisuse kahanemise põhjusi tutvustav õppeprogramm.
Järgmise aasta oktoobri lõpuni üles jääva näituse idee autor on Andro Truuverk, väljapaneku koostasid Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Kuraatorid on Riste Keskpaik ja Rein Kuresoo, näituse kujundas Margot Sakson. Digitaalse näituse teostasid Allan Zirk ja OÜ Nunoonius.