Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Muusika kõlab uue pere leidnud laste heaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Need kiiged rõõmustavad ühes Tartumaa peres uue kodu ja hoolivad vanemad leidnud poissi. | FOTO: Sille Annuk

Laupäeval saab Tartust alguse üle-eestiline lapsendamisnädal, mis pöörab tähelepanu lapsendajate vaimsele heaolule, aga ka ühiskonna suhtumisele neisse lastesse, kes ei ela oma bioloogiliste vanemate juures.

Lapsendamisnädalat korraldava MTÜ Oma Pere tegevjuhi Inna Klaose sõnul on kolmandat korda peetava nädala juhtlause «Õnnelik lapsevanem = õnnelik laps», sest asenduspere liikmed ei julge probleemide korral sageli abi küsida, kuigi peaks, et säilitada peres rahu.

Lisaks on kogu pere elanud üle kaotusi, mis teeb abi küsimise veelgi keerulisemaks: vanemad on kaotanud võimaluse saada enda bioloogilisi lapsi, lapsed aga on kaotanud oma bioloogilised vanemad.

Keeruline lapsendamine

Juba laupäeval kell 15 on kõik lapsendamise või hooldusperede teemast huvituvad inimesed, aga ka niisama muusikanautlejad oodatud Tartu ülikooli muuseumi valgesse saali tasuta kontserdile, kus folklooriklubi Maatasa esituses kõlab Lõuna-Eesti pärimusmuusika.

Kontserdi järel jagab Inna Klaos koos kolleegidega infot lapsendamise kohta. Lisaks toimub järgmisel neljapäeval, 26. oktoobril Tartu maavalitsuse majas sotsiaalkindlustusameti infopäev «Kuidas saada last?».

Klaos selgitas, et kuna Eestis on lapsendamise järjekord väga pikk, on kasuperedel ka keeruline endale last leida. Nimelt ei saa siin pere ise endale last otsida, vaid lapsendamist ootavale lapsele valivad sobiva pere ametnikud.

Klaose sõnul on nädala eesmärk anda ühiskonnale mõista, et lapsendamine ja kasupered pole midagi tavatut. «Me peame sellest kõva häälega rääkima kõikjal, ka koolis ja lasteaias, et lapsendajad on samasugused emad ja isad kui kõik teised. Me kõik oleme vanemad,» lisas ta.

Kel lapsendamise ja hooldusperede teema suuremat huvi pakub, saab osaleda ka sellekohastel üritustel Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.

Läbikukkumise kartus

«On väga oluline, et ka Narvas hakatakse sellest teemast kõva häälega rääkima,» sõnas Klaos. Ta täpsustas, et kui mujal Eestis on peamiselt lapsendajad, siis Ida-Virumaal on väga palju hooldusperesid. See tähendab, et pere kasvatab last, keda ta ei ole lapsendanud või kellele ta pole eestkostjaks.

Klaose sõnul on aga just hooldusperedel kõige keerulisem murede korral abi küsida, sest vanemad arvavad, et neid peetakse siis läbikukkunuks.

Lapsendamisnädal kestab 21. oktoobrist 28. oktoobrini.

Tagasi üles