Miljon kilomeetrit läbi kolistanud tramm pidas Tartus vastu mõne aasta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

2000. aasta kevadel tõi Tähtvere lõbustuspargi viimane juht Algo Laidvee (pildil)Tartusse trammi, mille ta kohe pärast saabumist lasi kollaseks värvida. Pilt on tehtud 24. mail 2000. aastal.

FOTO: Ove Maidla

Eelmisel aastal hakkasid Tartu linnaisad taas mängima mõttega, et Tartusse oleks tarvis trammiliiklust. Seda, milliseid teid pidi ja millal trammid Tartus sõita võiksid, pole veel kivisse raiutud.

Siinkohal oleks paslik meenutada, et tegelikult on üks tramm Tartus juba olnud. Nimelt seisis tramm 2000.–2005. aastal Tartus Tähtvere lõbustuspargis. Trammi Tähtverre toomist meenutab toonane lõbustuspargi juht Algo Laidvee, kes asus sellesse ametisse 1999. aastal.

Varem ööklubis Atlantis majanduselektriku ametit pidanud Laidveel polnud toona ettevõtte juhtimisest ega äritegemisest aimugi. Samas tundus mõte talle meeldiv ning toona kolmekümneaastane Laidvee haaras härjal sarvist.

Et lisada tolleaegsele, mõnevõrra iganenud atraktsioonidega lõbustuspargile veidi lisaväärtust, soovis Laidvee rajada sinna videotoa, kus lapsed saaksid multifilme vaadata. Parki hooneid juurde ehitada ei tohtinud ning seega pidi Laidvee muretsema mingi ajutise ja vajaduse korral teisaldatava ruumi, kuhu videotuba rajada, ning äkki torkas talle pähe, et see võiks olla tramm.

See oli meil nagu üks päikesekiir keset platsi, meenutas Algo Laidvee tibukollast trammi heldimusega.

«Võtsin siis Tallinna linnatranspordiametiga ühendust, et kas ja millise hinnaga oleks võimalik neilt tramm osta,» meenutas Laidvee.

Keerukas vedu

Selgus, et parasjagu oligi Tallinna trammidepoos üle üks valge oma aja ära elanud tramm, mis oma tööstaaži ajal oli maha sõitnud üle miljoni kilomeetri. Tolle 1975. aastal Tšehhoslovakkias valminud trammi saigi Laidvee vanarauahinnaga soetada. 

Tramm ja selle transportimine Tartusse läks Laidveele maksma 15 000 krooni. Kui võtta arvesse raha väärtuse muutust ajas, siis tänapäeval oleks selleks kulunud 1678 eurot.

Omaette kunst oli trammi Tallinnast Tartusse toimetamine. «Kulus hulk aega, enne kui leidsin trammi transportimiseks sobiva veoki,» meenutas Laidvee. Et tramm oli ka kõrge, tuli depoo juurest trammi treilerile tõstmiseks sealsed elektriliinid ajutiselt lahti ühendada. Vastasel juhul poleks olnud võimalik trammi liine vigastamata veokile tõsta.

Trammi vedamine Tallinnast Tartusse oli üsna ärev kogemus. «Sõitsin veoauto taga ja aeg-ajalt tramm kõikus üsna ähvardavalt. Tundus, et kohe-kohe läheb ümber,» meenutas Laidvee trammi teekonda pealinnast Taaralinna.

Siiski jõudis tramm sekeldusteta Tähtverre, kuid probleemid hakkasid trammi lõbustuspargi väravatest sisse mahutamisega. Veos oli nii lai, et tarvis oli osa lõbustuspargi aeda eest ära tõsta.

Hoolimata piirdeaia osalisest eemaldamisest ei mahtunud trammi vedanud autotreiler ikkagi tõrgeteta lõbustusparki sisse. 

«Meil oli seal üks liivakast, mille servad olid kõnnitee äärekividest. Sellest sõitis trammi vedanud veok üle ja need äärekivid vajusid seejärel maa sisse. Piletimüügiputka sai ka kriimud peale,» meenutas Laidvee.

Valge trammi lasi Laidvee värvida tibukollaseks. «See oli meil nagu päikesekiir keset platsi,» meenutas ta heldimusega.

Trammis said lapsed multifilme vaadata kaks hooaega. «Seal näitasime peamiselt vanu Vene multifilme, aga näha oli, et kahe aastaga see ammendas ennast,» rääkis Laidvee, kes seejärel rajas trammi hoopis lasketiiru, kus õhupüssidest märki lasti.

Kiire sulgemine

«Lasketiiru tarvis tuli trammi veidi ümber ehitada. Võtsime istmed välja, sättisime märklaua trammi ühte otsa ja tugevdasime seinad ära, et sealt kuulid läbi ei lendaks,» selgitas Laidvee.

Lasketiir töötas trammis samuti kaks hooaega. Oleks ehk võib olla kauemgi töötanud, aga 2004. aasta lõpus laekus Tartu linnavalitsuselt karm otsus, kus seisis, et uut hooaega Tähtvere lõbustuspargis ei tule.

Toonane linnapea Laine Jänes põhjendas otsust sellega, et lõbustuspark võib olla külastajatele ohtlik. «Tartu ei ole lastesõbralik linn pelgalt 

UNICEFi tiitli pärast, vaid on lastesõbralik ikka oma tegudes,» sõnas Jänes lõbustuspargi likvideerimise otsuse põhjenduseks 2004. aasta 27. detsembril ilmunud Äripäeva veergudel.

«No see oli mulle paras üllatus,» meenutas Algo Laidvee aega, mil linnavalitsuse otsus temani jõudis. Linnavalitsuse korralduses nõuti, et plats oleks puhas 2005. aasta 1. juuniks.

«Saime pargi atraktsioonide lahti lõikamise ja ära vedamisega tegelema hakata alles märtsi keskpaigas, mil lumi ära sulas,» rääkis Laidvee. Et pargi likvideerimiseks oli aega 1. juunini, tuli kogu töö teha kahe ja poole kuuga.

Samas tunnistas Laidvee, et ta pargi sulgemisega väga suurt kahju ei kannatanud. «Lõbustuspargi atraktsioonid olid raskest rauast ning nende utiliseerimise eest vanaraua kokkuostu sain päris kopsaka summa. Lisaks tuli linn appi kardiraja piirdeks olnud rehvide käitlemisel,» märkis ta.

Päris kõik atraktsioonid ei leidnud oma otsa vanarauahunnikus. «Osa autodroomi autosid andsin lasteaedadele ja lastekodule. Kolm neist on praegugi Sangaste, Raasiku ja Aruküla lasteaedades alles,» lisas Laidvee.

Trammi luigelaul

Tükkideks tuli lõigata ka tramm, mis samuti pärast miljonit liinikilomeetrit Tallinnas ja nelja aastat Tähtvere lõbustuspargis leidis oma otsa vanaraua kokkuostupunktis. «Kusjuures selgus, et trammi kabiiniosa polnud üldsegi rauast, vaid hoopis plastist,» meenutas Laidvee Tähtvere trammi tükkideks lõikamisel avanenud üllatust.

Pärast Tähtvere lõbustuspargis olnud trammi utiliseerimist pole Tartus enam ühtki trammi nähtud. Tegelikult on Eestis väljaspool Tallinna olnud veel vaid üks tramm. 1997. aasta sügisel viis Põrnikaklubi samuti Tallinnas liinitöö lõpetanud trammi Kuressaare lähistele Tahulasse. 

Paraku sai ka selle trammi aeg tänavu kevadel otsa. Nimelt oli trammikere kahekümne aastaga sedavõrd läbi roostetanud, et selle kere hoidsid sisuliselt koos vaid sinna külge kruvitud reklaamplakatid.

Seni Tartu ainukese trammi omanikule Algo Laidveele meeldiks mõte, kui Tartusse tuleks veel tulevikuski mõni tramm. Siiski võiks tema meelest tulevikus Tartus trammid liinitööd teha, mitte lihtsalt kusagil pargis eksponaadina näitamiseks väljas olla.

Selline vaade avanes Tähtvere lõbustuspargile endise EPA, praeguse maaülikooli tornühiselamust. Pilt on tehtud 2000. aasta maikuus. Lõbustuspark tegutses pärast seda veel viis hooaega.

FOTO: Ove Maidla

Endine Tähtvere lõbustuspargi juht sama äri enam pidada ei julgeks

Pärast Tähtvere lõbustuspargi sulgemist asus Algo Laidvee tegelema täispuhutavate batuutide rentimisega ning seda äri ajab ta praegugi. «Tuleb tunnistada, et lõbustusparki ma enam pidada ei julgeks. Kuidagi hirm on nahas, mõeldes, milline vastutus see tegelikult on,» sõnas ta.

Endise Tähtvere lõbustuspargi asemel on nüüd mänguväljak. Algo Laidvee joonistas liivale trammi kunagise asukoha.

FOTO: Kristjan Teedema

Laidvee hinnangul kasvas muidugi hirm selle ees ka pärast 2007. aasta suve hakul juhtunud õnnetust, kui Rakveres Tivoli rändlõbustuspargis üks karussellidest põlema süttis ja hulk inimesi viga sai. Samas meenutab Laidvee, et selle kuue aasta jooksul, mil ta Tähtvere lõbustusparki pidas, ei juhtunud seal ühtegi õnnestust.

Ka pole Laidvee sõnutsi täispuhutavate batuutide rentimine viimasel kümnel aastal just meelakkumine. «Masu tulekuga ei korralda ettevõtted enam kogu perele mõeldud suvepäevi ning oskamatute batuudirentijate tõttu on ka lapsed viga ning isegi hukka saanud. See kõik teeb ärile kahju,» lisas Laidvee.

Olgugi et batuute saab ta rentida peamiselt suvel ning jõulupidude ajal, toob see töö talle leiva lauale. Et Laidvee üks suur kirg on kabemäng, jääb tal talviti, mil batuutide rentimisega tegemist pole, rohkem aega tegeleda kabetamisega. Laidvee on tõusnud kiirkabe Eesti meistriks 2015. aastal ning on võitnud Tartu kabemeistri tiitli 18 korda.

Tagasi üles